Kinkida või pärandada, see on küsimus

Testament. Foto: Elmo Riig / Sakala

Endaga kaasa võtta ei saa mitte midagi. Mida teha aga elu jooksul soetatud kinnisvaraga? Kas kinkida lähedastele või siis teha nende kasuks hoopis testament? Kumb on kindlam ja kumb kasulikum? Aga mis juhtub siis, kui tahad kingitust tagasi võtta?

Praktika on näidanud, et inimesed tunnevad tegelikult sageli huvi selle vastu, kas oma vara kinkida või teha hoopis testament. Esimese asjana pöördutakse selles küsimuses ikka notarite poole.

Notar Kersti Kulla kinnitab, et õigupoolest on iga juhtum erinev. Kinkelepingu või testamendi tegemine toob endaga kaasa kardinaalselt erinevad tagajärjed. Otsuse langetamisel soovitavadki asjatundjad mõelda eelkõige just juriidilistele tagajärgedele, mitte niivõrd võimalikele kulutustele, mis kinkelepingu või pärimise vormistamise eest väga erinevad polegi.

Erinevad juhtumid

„Valiku ees olijale ei saa üldjuhul üheselt nõu anda, vaid inimene peab ise otsuse tegema,” räägib Kulla. „Notar saab üksnes selgitada erinevaid tagajärgi, kui näiteks kinnisvara oma eluajal ära kingitakse või mis juhtub siis, kui inimene teeb testamendi oma vara suhtes.”

Pika praktikaga vandeadvokaat Ivo Mahhov möönab, et tema käest just väga tihti ei uurita, kas vara kinkida või pärandada see pigem testamendiga, kuid võõras pole see teema tallegi.

„Igal juhul tuleb arvestada seda, et kinkelepingu või testamendi tegemine toovad kaasa täiesti erinevad juriidilised tagajärjed,” kinnitab Mahhov. „Kinkega läheb omand üle kohe.”

Kui inimene näiteks kingib eluajal oma korteri ära, siis enam ta selle korteri omanik lihtsalt ei ole. Samuti ei ole võimalust pärast kinkelepingu sõlmimist enam ümber mõelda ja tulla üksinda notari juurde tagasi sõnadega, et mõtlesin ringi ja tahaksin korteri hoopis ise ära müüa või kinkida kellelegi teisele.

„Kinkijale annab seadus küll võimaluse kinkelepingust taganeda, kuid seda vaid väga erandlikel juhtudel, näiteks siis, kui kingisaaja on olnud kinkija või tema lähedase suhtes jämedalt tänamatu,” selgitab Kulla. „Kui ma teen testamendi, milles määran, et pärast minu surma jääb minu korter näiteks minu lapselapsele, siis ongi nii, et lapselaps saab selle korteri endale alles pärast minu surma. Soovi korral on mul alati õigus oma testament tühistada või muuta ja seda saan ma teha üksinda, ilma et peaksin kelleltki luba küsima.”

Kulla lisab, et kui testament on tehtud, siis testamendi tegija on ise ikkagi kogu oma eluajal oma vara omanik ja vara läheb pärija omandisse alles pärast testamendi tegija surma.

„Vaatamata sellele, et inimesel on testament tehtud, on tal õigus oma varaga oma eluajal toimetada täpselt nii, kuidas ta soovib, kuna ta on ise vara omanik,” toonitab Kulla. „Nii on võimalik oma vara ära müüa või siis kinkida.”

Kumma variandi kasuks aga otsustada, sõltub igast juhtumist. Kulla toonitab, et nagunii teeb otsuse ikkagi ainult inimene ise.

Võtame näiteks ühe juba eaka abielupaari, kellel on kõigi mugavustega korter linnas ja väike elumajaga kinnistu linnast väljas maal. Vanapaar elab oma linnakorteris, maal enam tegutsemas ja aeda harimas ei jõua ega soovigi käia. Maal elab oma perega nende ainus laps.

„Kui sellisel juhul kinnistu omanikud soovivad maal asuva elumajaga kinnistu oma ainsale lapsele ära kinkida, on see tegelikult ju väga mõistlik,” räägib Kulla.

NB!

• Kinkimine on ohtlik, kuna endisel omanikul kaob kontroll edasise üle.

• Testamenti on võimalik muuta, kinkelepingut aga mitte.

• Nii kinkimise kui pärimisega kaasnevad üksnes notarikulud. Nende suurusjärk on võrreldav, kuid kinkimisel tuleb kulud tasuda kohe, pärimisel võib maksmise aega valida.

• Lisaks kinkimisele ja testamendile on võimalik teha ka pärimisleping, mis seob pärandajat ja annab hooldajale kindluse, et teda pärast aastatepikkust hooldamist pärandist ikkagi ilma ei jäeta.

• Erinevalt paljudest teistest riikidest Eestis pärandimaksu ei ole. Pärandimaks on maks, millega maksustatakse vara, mis pärimise korral läheb pärandajalt pärijale.