Hooldaja ja tema kallis voodihaige

Vanur ratastoolis. Foto: Erakogu

Järjest rohkem inimesi vajab lähedaste hoolitsust ja abi kodus. Enamasti on see tingitud sellest, et haigla pakub üksnes aktiivravi, teisalt jälle inimesed elavad kauem ja vajavadki toimetulekuks kõrvalabi.

Igapäevaselt on üha rohkem inimesi seotud koduse hooldustööga, et tagada haige, puudega või eaka pereliikme heaolu. Need, kes hooldavad või on hooldanud haiget lähedast, on kogenud, et see on raske nii füüsiliselt kui vaimselt.

Äärmiselt oluline on vähendada hooldaja füüsilist koormust. Õnneks on võimalik kasutada mitmeid erinevaid abivahendeid, õppida olulisemaid hooldusvõtteid ning teada, kuidas on võimalik abistada liikumispuudega hooldatavat.

Esmalt peab endale selgeks tegema, millised on haige tegelikud võimed ja milline on haiguse prognoos. Siin saavad kõige enam aidata haigla raviarst, füsioterapeut ja hooldust vajava inimese perearst. Igaüks, kes asub hooldama lähedast, peaks pöörduma alustuseks professionaalide poole, et planeerida hooldus tulemuslikult ning samas võimalikult targalt kasutada omaenda jõuvarusid. Katse ja eksituse meetodil õppides võib abistaja mõne aja möödudes olla vigastatud ja võimetu või nii kurnatud, et vajab eelkõige ise turgutamist ja toetust.

Abivajadus on erinev

Hooldust vajavad inimesed ja nende abivajaduse aste võib suuresti erineda. Mõnele haigele on abi vaja üksnes lühiajaliselt ja kuigi algul on hooldus võib-olla mahukas ettevõtmine, taastub lähedane kiiresti ja tema tervislik seisund ei vaja abistaja üle jõu käivaid pingutusi.

Raskem on olukord, kui selgub, et hooldatav vajab abi 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas ning selline vajadus võib püsima jääda aastateks. Siis tuleb kindlasti planeerida, kuidas ja kelle abil on võimalik hoolduskoormust jagada ning kindlasti kasutada ära iga olemaolev võimalus abi saamiseks.

Millest alustada

Millest alustada, kui meil on kodus lähedane, kes on vähese liikumisvõimega ja vajab koduste abi igapäevaste elutoimingutega hakkama saamiseks?