Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2014/06/20/3132981t1hed86.jpg)
Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku juhataja Aare Märtson on enne intervjuu algust oma lauanurgale asetanud hulga põnevaid detaile. „Siin on puus ja kaks põlve,” osutab ta heatujuliselt. Muidugi tuleb sellest aru saada nii, et jutt käib puusa- ja põlveproteesidest ehk tehisliigestest.
Puus ja kaks põlve on metallikarva, materjaliks kroomkoobaltmolübdeen. Proteesi kokkupuutuvad liugpinnad on kaetud ülitugeva plasti ehk polüetüleeniga. Proteeside materjaliks võib olla aga ka titaan ning polüetüleeni asemel kasutatakse mõnikord keraamikat, märgib Aare Märtson.
Peab tunnistama, et kõiki neid detaile on põnev puudutada, nende raskust käega mõõta ja nende kvaliteetseid pindu näppudega silitada.
Esimene tehisliiges, mida Aare Märtson tutvustab, on lihtne põlveprotees. Selle osad mahuvad peopesale mõnusasti ära.
