/nginx/o/2014/06/20/3132775t1h0a1b.jpg)
Seekord räägime voodihaige liigutamisest, sobivatest asenditest voodis ja sellest, miks asendite sage muutmine nii vajalik on.
Voodihaiget peab pidevalt liigutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voodihaige liigutamine võib olla küllaltki keeruline ülesanne. Kui ei tunta õigeid töövõtteid või sooritatakse neid valesti, võib hooldaja oma tervisele viga teha. Seetõttu oleks hea, kui paluksite koduõel või mõnel teisel tervishoiutöötajal õiged võtted selgeks teha.
Kui kasutate abivahendeid, siis tuleb ka nende käsitsemine enne haigele appi minekut ära õppida.
Liikumisvõimeline inimene otsib loomuldasa ise mugava ja õige asendi. Juhul, kui inimene on kaotanud trauma või haiguse tõttu liikumisvõime ega saa ennast ise voodis sobivasse asendisse seada, siis peab abistaja talle vahendite (põetusvoodi, toetuspadjad, ristlinad) abil turvalise ja mugava asendi andma.
Täiesti liikumisvõimetut haiget tuleb pöörata vähemalt iga ühe või kahe tunni tagant. Asendi valimisel peab jälgima, et hooldatav saaks vabalt hingata.
Asendiraviga püütakse ennetada paigaloleku kahjulikku mõju juhtudel, kui hooldatav ei suuda ise oma asendit kontrollida, samuti püütakse toetada elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine ja vereringe ning ennetada nii liigeste- ja lihasjäikust kui ka naha ja nahaaluste kudede kahjustuste teket.
