Vanemas eas tõusma kippuv vererõhk on hoolika raviga kontrollitav

Foto: sxc.hu

Elu näitab, et kõrgvererõhktõbe põdevate patsientide arv suureneb järjest. On hea, et inimesed mõt­levad oma tervisele varasemast rohkem ja käivad kontrollis. Aga on ette tulnud­, et kõrgvererõhktõbi avastatakse alles siis, kui on tekkinud selle rasked tüsistused, näiteks kui patsient on sattunud aju- või südame­infarktiga haiglasse. Õnneks on need juhtumid harvad.

Mõnikord ei reeda enesetunne üldse vererõhu kõrgenemist. Sageli kaasnevad sellega aga väsimus, pearinglus, valud pea ja südame piirkonnas, südame pekslemine.

Kuigi arvatakse, et meestel kipub vererõhk kiiremini tõusma, on just naisi kõrgvererõhuhaigete hulgas rohkem.

Üks mõõtmine ei näita

Esimese korra järel, kui mõõdetakse kõrgenenud vererõhk, ei saa veel haigust diagnoosida. Sageli, uuringute põhjal koguni kolmandikul patsientidest, tekib niinimetatud valge kitli sündroom ja vererõhunäitajad on arsti juures kõrgemad kui kodus mõõtes. Inimene lihtsalt närvitseb.

Kui on vaja pidevalt rõhku mõõta, tuleb muretseda korralik aparaat, kataloogist tellitud odavat riista ei saa usaldada.

Kui arst on seda soovitanud, tuleb vererõhku mõõta hommikuti ja õhtuti. Samuti siis, kui enesetunne on halvenenud. Pidevalt aparaadi küljes istuda, iga millimeetrilist muudatust jälgida ja muretseda küll ei tohi. See tuleb tervisele, sealhulgas ka vererõhule pigem kahjuks.