Laulu- ja tantsupeo aukülaline jõudis Kanadast Eestisse

Roman Toi. Foto: Toomas Tatar / Postimees

Helilooja, dirigendi, organisti ja muusikapedagoogina tuntud väliseesti koorielu ja laulupidude hing Roman Toi on alates 1980ndate aastate teisest poolest käinud kõikidel Eesti laulupidudel.

„Roman Toi tähtsust Eesti koorimuusikale on raske sõnadesse panna. Sisuliselt on ta olnud Põhja-Ameerika Gustav Ernesaks, kes on pühendanud oma elu Eesti koorimuusikale ja väliseestlastele,” rääkis 5. juulil toimuva laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva.

„Pärast Eestist lahkumist 1944. aastal tuli ta siia tagasi niipea, kui see 1980ndate teises pooles võimalikuks sai. Ka kõikidel laulupidudel, mis sellele ajale järgnenud, on ta kohal olnud. 1990. aastal õnnestus Roman Toil ühel laulupeol koos olla Gustav Ernesaksa endaga,” meenutab organist Ene Salumäe.

Inimesena iseloomustavad nii Hirvo Surva kui ka Ene Salumäe sõnul Roman Toid sõbralikkus ja südamlikkus. „Ta on äärmiselt tähelepanelik kuulaja ja hea jutustaja. Tema teadmised, mis on ka raamatukaante vahele talletatud, on omaette imetlust väärt,” kirjeldas Salumäe.

2007. aastal ilmus Roman Toi mahukas mälestusteraamat „Kaunimad laulud pühendan sull’”. „Lisaks mälestustele on eestlastele kättesaadavad ka mõned tema noodikogumikud ning orelimuusika, mis on leidnud koha CD-plaadil,” lisas Salumäe.

Enne laulu- ja tantsupidu külastab Roman Toi, kes tähistas hiljuti oma 98. sünnipäeva, ka oma kunagisi elukohti Viljandis ja Suure-Jaanis. Ühtlasi on Roman Toi Viljandi linna aukodanik.

Toi on olnud ESTO laulupidude üldjuht ning taasiseseisvunud Eesti üldlaulupidude üld- ja aujuht. Ta on juhendanud Toronto Eesti Meeskoori, Naiskoori ja Segakoori ning segakoori “Estonia”. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige.

Muusikaga tegi Roman Toi lähemalt tutvust Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis Tuudur Vettiku klassis. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, kus oli esimeste väliseesti laulupäevade korraldajaid. Alates 1949. aastast elab Roman Toi Kanadas.