/nginx/o/2014/06/18/3126651t1hf181.jpg)
Mustus ei kinnitu riietele samamoodi nagu paarkümmend aastat tagasi – välja on töötatud kangad, mis ei lase tekkida higilõhnal ja hülgavad vett, kuid samal ajal siiski „hingavad”.
Kaval kangas nõuab tarka pesupesijat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seebiga pesemine või pesuloputusvahend võib erimaterjalist riideeset kahjustada. Nii võib kogemata rikkuda sadu eurosid maksvad talve- ja spordiriided või lapselapse kombinesooni.
Tootemärgis on A ja O
Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna lektori Diana Tuuliku sõnul on suur viga, kui toodetelt eemaldatakse ilma lugemata tootemärgiseid kandvad sildid. „Tänapäeval ei aita oskus materjale liigitada looduslikeks ja keemilisteks – järjest enam sõltub toote hooldamine materjali viimistlusest ja kanga struktuurist ning erinevate materjalide kasutamisest ühel tootel,” rääkis ta.
Viimistlus on enamasti silmale nähtamatu ja käega mitte tunnetatav. „Seega tuleb usaldada märgiseid, sest ka tootja on huvitatud, et tootega tarbija käes midagi ei juhtuks,” lisas ta.
Nii on lapselapse õueriideid pestes kindlasti vaja järgida juhiseid – talveriided valmistatakse kõrgtehnoloogilistest materjalidest, et need vihma ja sooja peaksid, samas peab kehaniiskus välja pääsema.
Tuulik selgitas, et kuigi tänapäevaste välisriiete materjal võib välja näha üsna tavaline ja meenutada seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel kasutusel olnud impregneeritud vihmamantli riiet, on tegemist mitmekihiliste, teibitud õmblustega ja keemiliste ainete suhtes tundlike membraankangastega. „Materjalide välimist kihti on töödeldud imeõhukese polümeerikihiga, mis kindlustab püsiva veekindluse,” selgitas ta.
Pesta tuleks selliseid riideid nii tihti kui vaja, sest mustus on hingavate kangaste suurim vaenlane. Tavaliselt on talviste riiete puhul lubatud masinpesu 40kraadise programmiga, loputus ja soe trummelkuivatus. Masinkuivatamine (+40 °C) aitab paremini taastada ka veekindlust.
Kuigi tavaline seep võib tunduda ohutu vahend nende esemete puhastamiseks, võib kaitsev kiht kangal kahjustuda ja koos pesuveega eemalduda. Samal ajal võib seep ummistada membraani mikropoorid, kust see ei kao ka loputamisel. „Selle tulemusena võib jope hingavus väheneda poole võrra,” tõi Tuulik näiteks. Taoliste materjalide puhul ei tohi kasutada ei valgendajat (ka mitte pesupulbrit, kus valgendaja sees) ega kangapehmendajat.
