/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
10. mail 2013 85. juubelit tähistanud president Arnold Rüütel on elav tõestus, et kõrges eas ei saa mitte üksnes tegus olla, vaid ka riigis kõige kõrgemal ametikohal töötada. Riigijuhtimise pani ta maha alles 78aastaselt ja on ühiskonnaelus aktiivne tänase päevani. Lühikeses intervjuus räägib Arnold Rüütel, kuidas ta nii heas vormis püsib.
Mis on Teie hea füüsilise ja vaimse vormi saladus?
Saladusi siin ei ole. Meditsiinilised uurimistööd on näidanud, et meeste füüsiliste ja vaimsete võimete summeeritud näitaja ehk vitaalsus hakkab pärast 60. eluaastat langema. Edasi sõltub väga palju meist endist, kuidas vältida haigestumisi ja säilitada oma füüsilist ja vaimset erksust. Olen aru saanud, et organismile on vaja kindlustada suhteliselt püsiv füüsiline ja vaimne aktiivsus koos vajaliku puhkerežiimiga.
Olen sportimise vastu huvi tundnud juba koolipõlvest saadik ja see jätkus ka armeeteenistuse ajal. Nüüd harrastan kepikõndi ja peab ütlema, et see on üks hea organismi koormamise vorm.
Kui suurt rolli mängib selles abikaasa toetus?
Nii abikaasa kui ka laste ja lastelaste toetus on väga tähtis, eriti omavaheline stressivaba suhtlemine ja sealt johtuv elujaatus.
Ärme unustame ka toidulauda. Minu abikaasa on ikka hoolitsenud selle eest, et meie toidulaual oleksid eelistatult kodumaised looduslähedased toiduained.
Kui palju aitavad uue ajaga sammu pidada lapselapsed?
Lapselapsed on meie põlvkondade järjepidevuse kandjad. Nende pealt on hea mõõtu võtta, kui kiiresti ikka aeg ja arusaamised maailma asjadest muutuvad. Olen ikka kaasa elanud nende rõõmudele ja muredele ning võimaluste piires aidanud nende tulevikku kujundada.
Kui palju tunnete, et pensioniikka jõudes pole töövõimekus enam sama suur kui noorpõlves?
Peab ikka enda vastu aus olema. Eks aastad toovad kaasa selle nn järelemõtlemise faasi pikenemise. Enne kui midagi teed või ette võtad, kaalud asju pikemalt kui noores eas. Ja noorelt ei olegi võimalik mõningaid asju aeglasemalt teha, sest puudub elukogemus. Teiselt poolt võimaldab elukogemus teha mitmeid asju väiksema energiakuluga. On ikka suur vahe, kas kaevad maad ainult labidaga või rakendad sellesse protsessi ka jalaga vajutamise ja kogu keha raskuse.
Vananemine on kogu loodusele omane protsess. Minule ei ole teada ühtegi juhtumit, kus keegi ajateljel oleks nooremaks läinud.
Mida peaks tegema riik, et kergendada eakate naasmist tööturule?
Riigi funktsioon on siin väga oluline. Ühelt poolt veel paljudes kohtades rakendatud peaaegu et sundkorras pensionilemineku muutmine ja teiseks elukestva õppe senisest palju ulatuslikum toetamine. Mulle väga meeldivad need eksperimendid terves reas riikides, kus teatud ettevõtetesse ei võetagi tööle nooremaid kui 60aastaseid. Eraldi kõrgendatud tähelepanu vajab puuetega inimeste kaasamine tööturule.