Juhtkiri: Kuidas tulla toime suure elektriarvega?

Eve Rohtla Foto: Elmo Riig / Sakala

Jaanuarikuu elektriarve ehmatas kaameks. Alles jaanuarikuus kirjutasime oma ajakirjas, kuidas tulla toime napi pensioniga. Nüüd, tänu avanenud elektriturule, jääb väikesest pensionist veel vähem alles.

Üldine toimetulek sõltub peamiselt sellest, kas elatakse üksi või kahekesi, kas suuremas linnas või asulas, mitmetoalises korteris või kööktoas, ja muidugi ka sellest, kui palju pensionist tuleb apteeki viia. Paraku kulub elektrit ikka samamoodi, kui keedad muna vaid iseendale või kahele, kui vaatad Aktuaalset kaamerat üksi teleri ees istudes või on sul ka seltsiline.

Üks pensionärist vanahärra teatas, et tema ei viitsi viriseda ja hakkab nüüd elektrit kokku hoidma. „Kuidas küll?” olin uudishimulik ja kõrvad kikkis vastust ootamas. Vanemaid ja targemaid tasub alati kuulda võtta.

Pikka aega elektrikuna töötanud mees väitis, et ampritasu saab vähendada näiteks peakaitsme väiksema vastu vahetades. „Külmkapp sööb kõvasti elektrit, talvel saab hoida toitu akna vahel või tuleb ehitada külm sahver-kapp, paljudel maainimestel tasub see ununenud ja tolmu täis ruum taas kasutusele võtta,” jagas ta õpetussõnu. Ka sellest on palju kõneldud, et kodust väljudes võiks teleri päris kinni vajutada, sest ka ooterežiimis tarvitab see teatud määral kallist elektrit.

Iga vald peab ise oma sandid toitma ja vaesed katma, ütleb vanasõna. Vanem naine kurtis, et kui valla sotsiaaltöötaja tema toimetulekutoetuse avalduse vastu võttis, esitas ta omakorda küsimuse: „Teil on ju täiskasvanud laps, kas tema ei toeta teid?” Aga tütrel on endal mitu last ning palk liiga väike omagi pere elamise eest maksmiseks, muretses naine.

Siiski ei tasu päris peast pühkida võimalust kohaliku omavalitsuse poole pöörduda ja toimetulekutoetuse avaldus ära teha. Rahalist toetust võib küsida ka siis, kui inimesel on raskusi üüri maksmise või küttekuludega.

Kõige valusamalt tabab elektri ja teiste eluasemekulude kasv neid, kes juba on toimetulekutoetuse saajad ehk siis väiksema sissetulekuga elanikud, sest nende üldkuludest moodustab elekter suure osa.

Ka keskmise sissetulekuga inimestel võib talvekuudel elektriarve moodustada kuni poole kõigist kuludest. 5–15 aastat tagasi paigaldati paljudesse odavatesse korteritesse ja ridaelamutesse elektriküte, sest selle ehitusmaksumus oli kõige odavam. Alevites ja väikelinnades lõhuti korterelamutest välja ahjud-pliidid ja kaugkütteradiaatorid. Paigaldati elektriradiaatorid, elektriboilerid. Nüüd on inimesed suures hädas. Nii tulebki välja, et tegelikult on elektri tuntavaks kokkuhoiuks ainult üks võimalus – loobuda elektriküttest.

Mullu maksti toimetulekutoetust Eestis kokku 20,7 miljonit eurot. Selleks aastaks on toimetulekutoetuste väljamaksmiseks planeeritud 23 miljonit eurot ehk kümnendiku võrra enam raha, kui seda kulus 2012. aastal. Abiraha riigil jätkub, lubavad sotsiaalministeeriumi ametnikud.

Ega vanemaealised elus karastunud inimesed suurt virise ja kotti nurka ei viska. Tihti ei lähegi nad, käsi pikal, abi paluma. Mõni neist võtab veel vanas eas kätte ja põrutab Ameerikasse raha teenima. Mis sa ikka teed, kui kodu lähedal tööd otsides aiva kuuled, et oled liiga vana ja eelistatakse nooremaid palgata.

Kuidas üks pealehakkaja Viljandi mees Heinz Helinurm, ise sõnagi inglise keelt oskamata, lennukilt maha astus ja tuttavate abiga õige pea ühes Florida suures kaubamajas koristajaks sai, võite lugeda tänasest ajakirjast Tiit Reinbergi artiklist. Kaks aastat pühendunud tööd mitmel töökohal tasus ennast ära, sest Ameerikas teenitud rahaga vuntsis ta oma Viljandi maja üles.

Ka praegu teenib 70aastane mees pensionilisa kojamehena töötades. Seda tööd mees ei pelga, mis siis, et tuleb iga päev, ilmast hoolimata, luua ja labidaga väljas olla. Ja pole välistatud, et ta uuesti Ameerikasse põrutab. Millal tal aega veel virisemiseks on. Kiire ju!

Juba läheb valgemaks.

Särtsakat kevade­ootust!