Lugeja arvab

Postkast Foto: Erakogu

See on minu esmane kokkupuude ajakirjaga 60+. Tänu lastele, kes mulle ajakirja tõid, õnnestus ka minul nüüd nii palju huvitavat ja kasulikku lugeda ja kõrva taha panna. Enim pakkusid huvi lood „Esimesi ohumärke ei tohi tähelepanuta jätta” ja „Loodusega haigestumise vastu”. Olen ka ise kasvatanud mitmesuguseid ravimtaimi või siis ka loodusest korjanud. Huvi kõige selle vastu sai alguse laste kooliaastatel, mil neil tuli koolitundide tarvis koguda ravimtaimi. Nüüd, kui mul on juba üle kümne lapselapse, püüan ka neile raviteesid valmistada, eriti külmetuse korral. Huviga loen infot looduslike taimede raviomadustest, et osata neid kasvatada, säilitada ja kasutada õigel viisil. Inimesed vananevad ja haigused noorenevad.

Elfriede Olonen, 70+, Koeru, Järvamaa

Olen lugenud huviga teie artikleid kokkuhoiust. Avaldan ka oma nipid. Elan maal 12korterilises majas, kus pea igal on tellitud mingi ajaleht-ajakiri ning me vahetame neid omavahel. Kuu alguses ostan vajaminevad kuivained. Iga päev poes ei käi, sest see oleks lihtsalt raiskamine. Kirjutan kõik ostud koos hindadega üles ja vaatan, kui palju raha kulus, mida ostsin kallist, mida vajagi poleks olnud. Seega saan juba järgmiseks kuuks uue eelarve teha. Kui elad maal, saab ikka mõne maalapi, kuhu seemned panna. Seemned ostan ise ja kasvatan taimed ette, see tuleb odavam. Ka ei häbene ma endale riideid osta teise ringi poest. Kui midagi uut tahan, ootan ära hooaja lõpu, kui kaup on allahinnatud, näiteks ostan talvesaapad kevadel. Pensionäril jääb taolisteks käikudeks aega küll. Soovitan mitte viriseda. Pange pead tööle, aidake üksteist ja olge rohkem rõõmsad. Ilmad lähevad järjest soojemaks, küllap läheb ka Eesti elu paremaks.

Luule Luhamaa, Viru-Jaagupi, Lääne-Virumaa

Jälle tuli ajakiri 60+ Pärnu Postimehega. Loen seda alati suure huviga ja pean seda üheks parimaks. Mulle meeldis lugu „Esimesi ohumärke ei tohi tähelepanuta jätta”. Et olen olnud tööl meditsiinis üle 40 aasta, siis tuleb tahtmine uuesti sellest valdkonnast teada kõike. Olen pensionil, aga meenuvad uuesti kõik haiged ja haigused. Lugu insuldist ja selle tekke võimalikkusest on väga tuttav.

Ilme Luiga, Palivere, Läänemaa

Mulle meeldis väga Margit Kilumetsa lugu „Armastuse võimalikkusest”. See on soe, südamlik ja elujaatav nagu Margit isegi, keda on alati hea vaadata ja kuulata. Mind paneb imestama nooremate suhtumine pensionäridesse, nagu nad oleksid mingid täiesti kasutud muidusööjad ja elust maha kantud inimesed. Kõik ehmuvad, kui ütlen, et jäin pensionile, justkui see oleks väärtusliku eluetapi lõpp. Minu arust alles nüüd olen ma tõesti vaba ja saan tegeleda sellega ja ainult sellega, mis mulle rõõmu pakub. Arvan, et ühiskonnas peaks sellele pensionäride suurele armeele rohkem tähelepanu pöörama ja nende entusiasmi, lojaalsust ning kogemusi arukalt ära kasutama. Teie ajaleht on igati tore näide selle kohta, kuidas peaks elukogenud inimesega suhtlema, talle erinevaid võimalusi pakkudes ja head nõu andes.

Anne Pärnumaalt

Uudiseks oli see, et pensioniikka jõudnutel pole töötukassa uksed suletud. Suure huviga loen ka artikleid ja reklaame spaapuhkusest, minu eluunistus on kord sinna nädalaks minna. See palve on lastele edasi öeldud.

Ülle Soiver

Meeldiv nostalgialaks oli seekordses ristsõnas, mis meenutas lapsepõlvest sellenimelist täringumängu. Virgudes mängisime pimesikku ja nooruses sosistasime kõrva sisse telefonimängu. Siis sai see aeg ümber ja laususime ikka uka-uka-mina-prii! Priius tõi uued mängud nagu Monopol ja Kapital ning andis võimaluse kasiinos ruletti mängimas käia. Nüüd teeme kepikõndi Juhan Smuuli luuletuse ja Gustav Ernesaksa viisistatud laulu „Kutse” saatel – „Läheme teele, kaugele teele, kus on taevas toetunud veele ...”

Helgi Kreek, Rakvere

Olen pensionär, pool sammu üle 65. Elurõõmus, kristlane, reisija, laulja, aiatööhuviline, abielus. Sellist ajakirja oli vaja. Loen siit kõike, inimeste lugusid, et neist ise õppida. Ajakiri on ilus, värvirohke, rõõmsad näod vaatavad vastu. Minuni on jõudnud siiani kaks numbrit. Kavas on see ka endale koju tellida.

Hele Siidra

Väga meeldisid retseptid. Kevadpühad on ikka olnud selline aeg, kui tahad midagi uut proovida. Muidugi on omal kohal kaunistused. Arnold Rüütli positiivne ellusuhtumine on alati tähelepanu vääriv olnud. Spaapakettide artiklid panid tõsiselt järele mõtlema. Koht lõõgastumiseks ja veemõnude nautimiseks on ta kindlasti. Eriti praegusel stressirohkel ajal tasub see käik ette võtta. Tervisetaimed – tarbin neid ise aastaid ja abi on märkimisväärne, julgen teistelegi soovitada. Ajakiri on nõuandeid täis – nii et tasub olla lugeja.

Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa

Olen 70+ ja leian, et üheks reipuse ja tervise teguriks on sõpruse pidamine hea raamatuga. See on sul kogu aeg olemas ja lugeda saab teda korduvalt. Tahan soovitada kirjastuse Varrak raamatusarja „101 Eesti...”, kus on ilmunud üle kümne raamatu.

Kalju Künnapuu, Keeni, Valgamaa

Seekord meeldis mulle kõige rohkem lugu spaapuhkuse kohta. Pole enne sellele mõelnudki ,et nii saab tõesti veel vanuigigi uusi tutvusi soetada. Samas ka lõõgastuda ning ihu harida, igati kasulik ettevõtmine.

Gaida Merila, Türi, Järvamaa

Selles numbris meeldis kõige rohkem artikkel ratastoolidest. See teave on vägagi vajalik, ei ole varem kusagilt nii täpset infot leidnud.

Milvi Savõkova, Kuressaare

Sellised aktiivsed inimesed nagu Silvi Roosmaa ja Helga Põldsalu Viljandi pensionäride teatriklubist väärivad suurt lugupidamist. Kui linnades ja ka alevites sõltub palju sellest, kas pensionär soovib osaleda ringides, siis kahju on nendest üksinda elavatest vanadest kuskil mahajäetud külades, kelle ainukeseks meelelahutuseks jääb raadio ja teler. Kokkusaamise kohaks on ehk autokaupluse külastamine.

Milvi Muld, Võru