Uudne meetod annab minutiga ülevaate inimese arterite seisukorrast

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäel.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös algavad täna, 17. juunil südamehaiguste ennetamiseks kliinilised uuringud, mille uudne meetod annab ühe minutiga ülevaate inimese arterite olukorrast.

Tegemist on olulise sammuga südamehaiguste ennetamise skriiningmeetodite väljatöötamisel, teatas tehnikaülikool infoagentuurile BNS. Meetod võimaldab sõrmeotsast pulssi võttes kiirelt ja valutult anda ennetavat infot arterite seiskorra kohta. Uurimistöö seadme väljatöötamiseks on faasis, kus järgmise etapina viiakse poole aasta jooksul läbi ligi 500 patsiendi kliinilised uuringud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Margus Viigimaa kommenteeris, et südame-veresoonkonna haigused on Eestis surma põhjustena esikohal.

„Arterilubjastus, rahvakeeles tuntud kui veresoonte lupjumine, on neist üks peamisi. Täna polegi olemas väga head meetodit, mis oleks kiiruselt ja lihtsuselt võrreldav. Tulevikku vaadates võiks taoline uuring olla osa rutiinsest kontrollist näiteks perearsti juures, samuti on võimalik seda teha samaaegselt EKG-ga,” lisas ta.

Tehnikaülikooli tehnomeedikumi direktor Kalju Meigas ütles, et tänapäeva meditsiinis on tehnoloogial väga suur roll. „Otsisime koostöös PERHiga lihtsat meetodit, mis võimaldaks teha kiireid uuringuid. Nüüd on meil see meetod olemas, me saame praktiliselt minutiga tulemuse kätte ja see ei nõua erilist osavust - läbiviija ei pea olema spetsiaalselt koolitatud ja osav, piisab ainult anduri paigaldamisoskusest ja programmi tundmisest,“ kommenteeris Meigas.

Tegemist on uudse optilise meetodiga, kus artereid uuritakse läbi pulsilaine kuju analüüsi ja selle tulemusel saab hinnata veresoonte olukorda.

Tehnikaülikooli ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla uurimistöö lihtsate arterite seisukorda hindavate meetodite uurimiseks ja välja töötamiseks on kestnud üle kümne aasta. Pikaaegne töö, mille käigus on uuritud paljusid patsiente ja võrreldud neid tervete kontrollgrupiga, on saanud rahastamist eelkõige teadusvahendite arvelt.

Tagasi üles
Back