Kuldne võtmekimp, mis avab taevaväravad

Nurmenukk Foto: Marko Saarm / Sakala

Nurmenukku on mitmetes legendides kirjeldatud kui kuldset võtmekimpu, millega avanevad taevaväravad, et kevad saaks maa peale tulla, või mille abil pääseb Norra ja germaani kevade- ja armastusjumalanna Freyja kotta või kui Püha Peetruse maale pillatud taevavõtit.

Taime ladinakeelne nimetus Primula veris viitab samuti kevade esimesele kingitusele – primula on sõnast esimene ja veris tõeline. Eestlased kutsuvad taime veel kanavarbaks, kikkapüksiks, kevadevõtmeks, titepüksteks, piimapisaraks ja paljude muudegi nimetustega.

Kuldkollane nurmenukk kasvab peamiselt metsaserval, hõredates metsades, võsastikes, loopealsetel ja niitudel. Ta on mitmeaastane rohttaim, mis õitseb maisjuunis. Tal on kaunid kuldkollased longus õisikud, mille lõhn meelitab kimalasi ja liblikaid ligi, ja ererohelised sametkurrulised. Meditsiinidoktor Aili Paju on oma 2000. aastal ilmunud raamatus „Aed ja mets kui apteek” kirjeldanud, et ravi eesmärgil kasutatakse nurmenuku lehti, õisi ja juurikaid juurtega, mida kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata ka sügisel).

Nurmenukk sisaldab peamiselt saponiine – juurtes 5–10 protsenti ja õites-lehtedes 2–5 protsenti. Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, aga leidub ka karotiini, P- ja E-vitamiini. Kevadväsimuse peletamiseks sobib süüa nurmenukulehti lisandina salatis või supis.

Raamatus „Maagilised taimed ja taimemaagia” kirjutavad Urmas Laansoo, Taimi Puusepp ja Krista Kaur, et nurmenukku kasutatakse tema köhavastase, higistamaajava, puhastava ja rahustava toime tõttu, aga ka neeru- ja põiekivide korral. Juurikate keedis on köha ja bronhiidi puhul röga lahtistav ja põletikuvastane. Lehtedest ja õitest valmistatud teel on sama toime, aga ka higistama ajav ja rahustav mõju. Nurmenukutee on sobiv ka selliste vaevuste nagu unetus, südamenõrkus, närvilisus ja peavalu korral.

Juurestiku üleannustamisel tekib iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine. Vältige kasutamist väikelastel ja imikutel. Õite vesitõmmis võib tekitada nahal allergilisi nähte.

• Võta 1–2 tl õisi klaasi keeva vee kohta, lase 10–15 min kaetult tõmmata, kurna. Hea üldtugevdav jook. Külmetuse korral joo kuumalt mitu tassi päevas.

Peavalu, migreeni, väsimuse korral joo klaasitäis nurmenukuteed lonkshaaval päeva jooksul.

• Võta 1–2 sl õisi klaasi keeva vee kohta, lase kuni 45 min tõmmata, kurna. Bronhiidi korral joo soojalt. Tõmmis on rahustav ja röga lahtistav.

• Võta 2–3 sl peenestatud juuri 0,5 l kuuma vee kohta, lase 10–12 tundi tõmmata (näiteks termoses). Külmetushaiguste ja liigesevalude korral joo pool kuni kolmveerand klaasi korraga.