Puuriit ei jäta sind kunagi hätta

Kaarel Zilmer
, Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuriit
Puuriit Foto: fotki.com

Ehkki selle aasta suurem küttepuude ­tegemise aeg on möödas ja uued puud on igal hoolikal perel riidas kuivamas, võiks selle teema päevakorrast maha võtta. Aga ei saa, sest nende puudega jagub koduses majapidamises toimetamist aasta ringi. Askeldamisega kaasneb liikumine ning kuigi ehk saag näpus ise puid ei langetata, pakub kogu muu puude tegemise värk parajat koormust. Kuid mitte ainult.

Kindlasti hakkas nüüd aastakümneid puid teinu umbusklikult arutlema, et mida selle iga-aastase puude tegemise juures ikka nii imepärast on, et selle üle peaks kohe kirjasõnas arutlema. Ega ma ise ka ses lihtsas koduses tavatöös varem mingit suurt ilmaimet näinud. Aga nagu ikka, peab selleks ärgitus kuskilt kõrvalt tulema. Kui asjade üle mõtlema hakkad, on ka küttepuude saagimises, lõhkumises, riita ladumises ja paljus muus juurde käivas palju sellist, mis on ahju- või pliidisõltlasele äärmiselt tähtis, vahel lausa püha toiming.

Nalja sellega teha ei saa, sest meile kui põhjamaa kandi rahvale on tegemist tavapärasest mugavusest vahel lausa ellujäämise piirini ulatuva eluolulise värgiga. Ja eks ole puudega mässamine päris mõnus tegevus, mis liikumisrubriiki jõudnuna üsna mitmekülgset koormust pakub.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles