Lugeja arvab

Postkast Foto: Elmo Riig / Sakala

Soovin teile tuult tiibadesse, et te ka pärast nii lennukat ja edukat alustamist samamoodi jätkaksite. Eriti meeldis mulle asjatundlik ning ülevaatlik kirjutis „Jalavalu saab ennetada”. Hea on ka lugu, kus psühhoterapeut annab nõu eakaid kollitavate psüühiliste pingete ja probleemide osas ning selgitab, kuidas neid ära hoida. Olete oma ajakirja sisu väga asjatundlikult valinud. Soovin teile raugematut indu!

Jüri-Aarend Sepp, Tallinn

Ajakirjas oli kõik vajalik, kuid kõigega ma ei nõustu. Lääpa tallatud kingad pole kaugeltki peamine seljavalu põhjus ning ravimite odavamad analoogid võivad mõnigi kord ja ehk isegi tihti sobida, kuid kahjuks mitte alati. Seda tean oma (kurbadest) kogemustest. Kuid nüüd kööki, sest tühi kott ju teadagi püsti ei seisa. Tänu jälle Sille Varblasele! Söögem rohkem kala: ka uudsemal viisil, mitte üksnes praetult. Kala on tervislik ja hoolikalt valides mitte ülemäära kallis. Kui ainult see valik, eriti maal, ka suurem oleks. Minu ema üks lemmiktoite oli piimas keedetud räimed. On minulgi. Lihtne, maitsev, tervislik ja odav. Neid tehes näen taas oma ema pliidi ääres toimetamas, niisama elava ja nooruslikuna nagu kunagi aastate eest.

Helle Mikk, Viljandi

Minu jaoks oli huvitav artikkel „Miks kipuvad suhted lastega untsu minema?”. Mul on neli last, kõige vanem 51aastane, kõige noorem 39aastane. On hea meel, kui keegi helistab või ma ise helistan. Kõik elavad oma elu nii hästi, kui neil õnnestub. Ma püüan laste ellu mitte sekkuda, neid mitte õpetada, kuigi mõnikord tahaks sõna sekka öelda. Olen teie ajakirjaga väga rahul.

R. Saavel, Valga

Proovimist ja katsetamist väärivad toredad kalatoitude retseptid. Aitäh nende eest! Tahan kõigile südamele panna, hoidke oma vanemaid, kuni nad veel elus on. Suhted võivad muutuda keeruliseks erinevatel põhjustel, kuid ärge unustage, et vanad ei jõua enam kõike nii kiiresti kui varem, vanemad jäävad oma lastele alati vanemateks ja palju sõltub sellest, kuidas nooruses on suhted seatud. Kui sel ajal olid lastega suhted mõistvad ja head, jäävad need selliseks ka siis, kui lapsed on täiskasvanud, kui ise ollakse juba vanavanemad ja ükskõik, kui kaugel lapsed elavad. Vanemad võiksid säilitada nõuandja staatuse ka vanemas eas, kui noortel elukogemust veel napib. Mitu pead on mitu pead, otsustamisõigus aga jäägu ikka nõuküsijale. Nii on võimalik laste ja lastelaste eluga kursis olla. Minu suhted oma laste ja lastelastega on toredad ning nad on alati oodatud. Aitäh emadepäeval ja nimepäeval meelespidamise eest, olete kallid!

Õie Ester, Tallinn

Kuigi olen alles 53aastane, käib minulgi 60+. Kui ajakiri ilmus, polnud aega lugeda, sest külas olid nii lapsed kui lapselapsed. Poeg hakkas tuld tegema ja võttis laualt esimese ettejuhtuva lehe, see oli 60+. Jõudsin selle napilt poja käest ära võtta. Tema meelest on 60+ kõige mõttetum leht, aga mulle vajalik. Ise mõtlesin, et see ongi see põlvkondade vahe. Mis noortele mõttetu, on vanematele tähtis.

Ülle, Järvamaa

Väga asjalik oli lugu vanemate ja laste suhetest. Selle peaksid läbi lugema nii noored kui vanad. Endale (68) olen ammu kõik selgeks mõelnud ja loodan väga, et minu noortel pole vaja minus pettuda.

Elve Reedla, Türi, Järvamaa

Erilist tähelepanu pälvis seekord artikkel „Miks kipuvad suhted lastega untsu minema?”. Lugesin seda artiklit pisarsilmi ning ei suudagi aru saada, miks võib mingi osa inimeste elust olla niisugune. Mõlemal poolel on vigu, kuid kumbki ei taha oma vigu tunnistada, sest kõik ju arvavad, et neil on õigus. Kui ühel hetkel seda last või vanemat enam ei ole, muutuvad kõik arusaamad sootuks. Sellepärast peaksid inimesed alati proovima üksteisest aru saada, mõistma ja oma jonnid jätma. Kiusakus, jonnakus ja kangus – need ei vii kuhugi. Elu on selleks liiga lühike, et seda raisata.

A. Lest, Tallinn

Soovitan teistelgi 60+ lugejail hoida ajakirja eksemplare alles, sest igas on õpetlikku ja teemadering aina laieneb.

Elli, Tõstamaa, Pärnumaa

Huvitav ja asjalik. Tõsised ja vajalikud kirjatükid. Kõigis on mingi iva sees. 60+ ealistel on jalahädad tihti suur probleem. Aga kas tädi Manni Paganamaa metsa veerelt ka oma jalgadele abi saab? Temale kauge, kallis ja kättesaamatu. Tore, et teie ajakirjas pole klantsi ja glamuuri!

Anu Vahtra, Võru

Seekord oli palju jalgadest juttu, saime jälle targemaks. Kohe kiirustasid kõik ortopeedile, mina ka loomulikult, aga rahvast oli massiliselt ja löögile ei pääsenud, sest elav järjekord oli. Kirjutage nüüd kõrvadest. Kuni teised kõrvaarstil käivad, pääsen mina ehk ortopeedile. Huvitav oli artikkel ka vereanalüüsidest. Kõige enam pakkus mulle naudingut Tõnis Kortsu „Kogemus on elu teejuht”. Kogemustest, teadmistest ja huvitavatest mõtteteradest. Tore, et oli ka pilt lisatud. Inimene pildil ja ta jutt sobisid kokku. Avar silmavaade ja palju tarkust. Nagu ta ise ütleb: „Kõige ilusamini õitseb see lill, kelle poole inimene on näoga.”

Galina Grigorjeva, Viljandimaa

Kõige enam meeldis lugu „Kogemus on elu teejuht”. Paraku nii toimib elu meis endis ja edasi järglastes. Tihti ei arvestata kogemusi järelduste tegemisel ning esineb küllalt palju vastutamatust asjade üle otsustamisel. Nõnda ei tagata väärikust ja usaldust elu korraldamisel. Läbi ei saa ka taimetark Merimaa nõuanneteta.

Jaan Viska, Vigala

Õpetlik ja huvitav oli lugeda Maija Tressumi artiklit jalgade tervisest, samuti Kalev Tootsi väga kasulikke näpunäiteid. Kurb on aga see, et ortopeedi vastuvõtule pääsemine on peaaegu võimatuks muutunud: kolm-neli kuud tuleb oodata.

Riina Juhkami, Loksa

Ajakiri on kui raamat öökapi peal. Loen ikka ja jälle. Kuna olen hobikokk, siis loen esmalt läbi kööginurgas kirjutatu. Lugemata ei jää ükski artikkel. Artikleid, mis huvi pakuvad, on palju: tervisenõuanded, suhteprobleemid, hüva nõu ja nii edasi. Teete tänuväärset tööd.

Ülle Säinas, Valgamaa