Suvekuud iseendale või teiste heaks

Annika Poldre
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanaema ja lapselaps
Vanaema ja lapselaps Foto: Andres Haabu / Postimees

Pärnus tegutseb aktiivselt eakate MTÜ Elulust. Ühel järjekordsel koosviibimisel, kus eakad kohtusid Pärnu kolledži lektori Valter Parvega, jagati neile küsitluslehed, kus nad vastasid muu hulgas ka meie loo jaoks huvipakkuvatele küsimustele.

Kuna kohtumisõhtul kõneldi suhetest noortega, kostus eakatelt arvamus, et pahatihti tulenevad probleemid noortega sellest, et nood ei oska olla lapsevanemad. Selleks saab õppida aga vaid kodus, koduse kasvatuse eeskujul. Rohkem on vaja Asso Kommeri taolisi mehi ja isasid, kes poistega tegeleksid, arvasid Pärnu Elulusti vanaemad-vanaisad.

Neid, kes kirjalikult oma arvamusi avaldasid ja küsimustele vastasid, oli kokku 27. Pooled vastajad arvasid, et lapsed ja lapselapsed vajavad vanema põlvkonna elutarkust. Kuid samas arvasid ligi pooled vastajad ka seda, et eakate elutarkus segab noori, kes tahaksid ise targad olla.

Suve veetmise kohta teatas 27 vastanust 17, et pühendavad suvekuud iseendale. 6 vastajat andis teada, et peab iseenda või pereliikme tervise eest hoolitsema, viiel olid suveplaanid tegemata, nelja vastaja suveplaan oli lastega seotud järgmiselt: „aitan lapsi, hoian nende kodu ja lapselapsi, et nad ise saaksid puhata, ringi sõita, jõudu koguda.” Neli vastajat teatas, et on võimalikult kaua oma suvekodus, kuhu tulevad ka lapsed ja lapselapsed. Kolmel vastajal olid lastega ühise katuse all elades nendega ühised suveplaanid, kolm vastajat plaanisid puhkusereisi, kaks töötavat pensionäri arvasid, et lühike puhkus kulub puhkamiseks, ning kaks vanaema andis teada, et kasvatavad lapselapsi, kelle vanemad on välismaal tööl.

Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingu (VENÜ) juurde loodi 2006. aasta hingedepäeval 2. novembril Vanavanemate Fond, mis seadis oma ülesandeks vanaemade-vanaisade sisukate tööaastate, viljaka ühiskondliku töö ja elujaatava hoiaku, tänaseni kestva aktiivse tegevuse ning lastelastele jagatud hoole ja armastuse esiletõstmise. Vanavanemate Fond on kuus aastat välja andud imeliste vanaemade ja vanaisade tiitlit üle Eesti neile lugupidamist väärivatele vanavanematele, kes oma lapselastele jagatava hoole ja armastuse kõrval leiavad aega ja tahtmist ka aktiivseks ühiskondlikuks tööks. Nende kõrval saavad selle austava tiitli omanikuks ka need erilist imetlust väärivad vanavanemad, kes kasvatavad oma orvuks või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapselapsi.

Konkursil on osalenud pea kõik maakonnad. „Algul pidime üsna palju selgitama tiitli tähendust,” rääkis Vanavanemate Fondi ja kogu ettevõtmise eestvedaja Ene Veiper. Nüüd on ettevõtmine omaks võetud ja küsitakse tihti, et kas tuleb konkurss taas. Žüriil on olnud väga raske valikut teha, sest kõik kandidaadid vääriksid imelise tiitlit.

Kandidaadid valib fondi eestseisus nende seast, keda esitavad maavalitsused. Fond on pärjanud selle tiitliga 72 eakat. Austav nimetus kuulutatakse välja hingedepäeval pidulikul koosviibimisel VENÜ ruumides Tallinnas Poska tänav 15, kus imeliseks tunnistatud vanaemad-vanaisad saavad aukirja, lilled ja nädalase spaatuusiku.

Sel sündmusel selgub ka aasta vanaema ja vanaisa. Selle tiitli idee andis presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes Ene Veiperi sõnul on fondi tegemiste vastu alati huvi tundnud. Aasta vanaema ja vanaisa tiitlit on välja antud kolm korda ja kõik tiitlikandjad on olnud kutsutud vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule.

Eraldi arvestust peab Vanavanemate Fond nende vanavanemate kohta, kes kasvatavad oma lapselapsi. Iga kord on neid ka imeliste tiitlisaajate seas.

Kui palju on Eestis vanavanemaid, kes oma lapselapsi kasvatavad, seda statistikat pole. Veiperi sõnul teavad nemad, et Tallinnas on neid 26. Lapsi on rohkemgi, sest mõnel on 2–3 lapselast, ühel lausa neli. Fond on need pered oma tähelepanu alla võtnud, kirjutanud projekte Swedbanki annetuskeskkonnale ja saadud rahaga korraldanud neile lastele huvialade arendamise võimalusi ja kultuurisündmustest osasaamist.

„Kui vanavanemad saavad oma lapselapsed söödetud, riietatud ja kooli saadetud, siis sellega nende majanduslikud võimalused ammenduvad,” rääkis Veiper. Laste vaba aja sisustamisel tuleb appi fond. Koos vanavanematega viiakse neid lapsi teatrisse, kontserdile, spaasse, suvel ekskursioonile. Käidud on Estonia teatris, jõulukontsertidel, suviti Pokumaal, Ahaa-keskuses, Lahemaal, Vembu-Tembumaal, jääkeskuses, teletornis jm. Veiper rõhutab ka, et vanavanemate panus oma laste ja lastelaste abistamisse on väga suur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles