Suhtumine häirenuputeenusesse on Eestis erinev

Arved Breidaks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häirenuputeenuse tellijale antakse kaasa kella kombel käele või paelaga kaela mugav ja veekindel häirenupp, mis töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses. Suurema õnnetuse korral saadetakse vajadusel appi ka kiirabi või päästeamet.
Häirenuputeenuse tellijale antakse kaasa kella kombel käele või paelaga kaela mugav ja veekindel häirenupp, mis töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses. Suurema õnnetuse korral saadetakse vajadusel appi ka kiirabi või päästeamet. Foto: Elmo Riig / Sakala

Omavalitsused on üksteise järel hakanud üksi elavatele eakatele ja puudega inimestele pakkuma häirenuputeenust, et kodus õnnetult kukkunud või muidu abitusse olukorda jäänud hädaline saaks võimalikult operatiivselt abi kutsuda.

Tallinn pakub üksi elavatele eakatele häirenuputeenust alates 2007. aastast. „Keskmine klientide arv aastate jooksul on 165,” rääkis Tallinna hoolekande keskuse juhataja Imbi Eesmets.

Süsteem toimib nõnda, et nupulevajutusega tehtud abikutsungi võtab vastu häirekeskus, kust teavitatakse esmalt eaka lähedasi. Kui lähedastel inimestele ei ole võimalik telefonitsi vanurit kätte saada, siis edastatakse teave Tallinna hoolekande keskuse kaheliikmelisele meeskonnale, kes sõidab olukorda lahendama.

Reaalseid väljasõite teeb Tallinna ekipaaž ühe kliendi kohta kuu jooksul umbes kümmekond. Sealjuures ei lähe Eesmetsa kinnitusel arvesse katkestatud väljasõidud või juhtumid, kus häirenupu vahendusel on appi läinud kiirabi või lähedased.

„Meie teenust saab kasutada iga inimene, kes elab Tallinnas ja kellel on selleks igapäevane vajadus ehk elab üksi ja tal on vajadus lisaabi järele,” ütles Eesmets. „Teenus on tasuta.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles