Pühi toiduallergiast suu puhtaks!

Praemuna Foto: Erakogu

Elu üheks mõnusaks naudinguks on toit. Kõik on suurepärane, kui saame süüa seda, mida hing ihkab. Mida teha aga siis, kui meil on allergia mõne toiduaine suhtes?

Kahjuks peame suu meile allergilisest toiduainest puhtaks pühkima ja teadlikult seda toitu vältima.

Mis on toiduallergia? Toiduallergia all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist välisele tegurile ehk toidule. Selles osaleb inimese immuunsüsteem.

Toiduained toimivad allergeenina enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem, kuid lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine suhtes võib püsida kogu elu. Täiskasvanutel on sagenenud ülitundlikkus soja ja eksootiliste puuviljade suhtes.

Toiduallergiat esineb lapseeas umbes 10 protsendil ja täiskasvanueas umbes 5 protsendil inimestest. Toiduallergikute arv kasvab kogu maailmas.

Kõige sagedasemad toiduained-allergeenid on muna, piim, nisu, soja, pähklid, maapähklid, kala, koorikloomad. Asiaate vaevab riisiallergia, ameeriklasi pähklivõiallergia.

Toiduallergiat põhjustavad toidus sisalduvad valgud, mis on kas loomset või taimset päritolu.

Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4 protsenti lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Selle puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25 protsenti lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku.

Mõningatel juhtudel piisab, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka kitsepiimast. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist.

Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Erineva tugevusega probleemi puhul võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.

Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine, valud, kõhulahtisus). Kalaallergia võib tekitada anafülaktilise šoki ehk kogu organismi allergia. Probleem võib tekkida ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömisest. Kala­allergia paraku vanemas eas ei möödu.

Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.

Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes tundlikud. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid.

Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned.

Juba ammusest ajast on tuntud mee­allergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.

Toiduallergia tekitab nahal punetust, sügelust, nõges-, leetrisarnast löövet, allergilist turset ja – nahapõletikku, ekseemi. Silmades tekib sügelus, pisaravool, laugude turse, kipitus. Kihelus kurgus või suulaes, huultel, keelel, võib kaasneda suulae- või kõriturse.

Hingamisteed võivad hakata kihelema, kaasneda aevastamine, vesine eritis või limaskesta turse (nina kinni), hääle kähedus, köha, surumistunne rindkeres, hingeldus, õhupuudus.

Ilmneda võib iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, toidust keeldumine, südame löögisagedus võib tõusta või langeda, vererõhk langeda, tekib pearinglus, šokiseisund, surmahirm, teadvuse kadu, peavalu.

Toiduallergia nähud võivad tekkida kiiresti (paari tunniga) või aeglaselt (1–3 päevaga).

Toitudest põhjustatud allergia korral tuleb allergoloogi juures kindlaks teha, millise toiduaine suhtes haigustunnused tekivad. Oluline abi võib olla nädala jooksul peetud toidupäevikust, kuhu märgitakse kellaajaliselt söödud toidud, nende kogused, haigussümptomite teke, ravimite kasutamine. Allergoloog võib teha mitmesuguseid teste.

Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult kuni terve aasta. Toiduallergiat välja ravida ei saa. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Samas kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia.

Leevendada saab allergiast tekkivad sümptomeid. Kasutada võib antihistamiinikume (tilgad, siirup, tabletid). Nahalöövetele võib peale määrida erinevaid kreeme, salve sügeluse ja punnide vastu. Vastava ravikreemi kirjutab välja arst.

Apteegis käsimüügitoodetest sobivad vaseliinõlikreem, mis niisutab ja pehmendab nahka.

Vanniõli (Linola Fett Ölbad) sobib atoopilise dermatiidi puhul, kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks ja kaitseks. See vähendab sügelust. Selle õliga vannis võib näiteks laps olla mõne minuti ja vannivesi peab olema 32–36 kraadi. Mida madalam temperatuur, seda suurem on sügelust leevendav ja järelrasvatav toime.

Nahaärritust aitab vähendada kolmisruse (taimeliik korvõieliste sugukonna ruskme perekonnast, rahvakeeli kakshammas, oja kold). Ühe tassitäie keeva vee kohta võtta 3 teelusikat teepuru, lasta seista 45 minutit ja valada see vannivette.