Vanus paisutab eesnääret

Patsiendid. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik / Postimees

„Eesnääre on mehe teine süda, aga palju õrnem,” on öelnud uroloog ja haiglajuht Ralf Allikvee. Rahutud ööd ja pidev tung põit tühjendada viitab vajadusele külastada arsti. Kas või veendumaks, et kõik on ikka korras.

Paidelane Tõnu (65) on oma sõnul pidanud lapseeast saati üsna tihti arsti juures käima. „Mul on bronhid haiged ja siis tuli ikka käia,” ütleb ta nii muuseas. Kui aga suurenenud eesnääre kolm-neli aastat tagasi esimest korda muret tegi, võttis Tõnu natuke „hoogu” enne, kui arsti juurde läks. Lõppenud talvel, kui eesnääre uuesti kaebusi põhjustas, Tõnu enam mõtlemisaega ei vajanud, kuid erinevalt eelmisest korrast tuli sel korral arsti juurde pääsemist peaaegu kaks kuud oodata.

Mitmes kliinikus patsiente vastu võttev androloog-uroloog ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Tanel Muul julgustab mehi arsti juurde pöörduma enne, kui kuskilt midagi valutama hakkab. „Kui uriinijuga ikka järjest nõrgeneb, nii päevane kui ka öine urineerimine sageneb, tekib tunne, et põis ei tühjene täielikult või kasvab äkilise urineerimise vajaduse tunne – on aeg kindlasti lasta ennast veidi täpsemalt arstil läbi vaadata,” rõhutab ta.

USA rahvusliku meditsiiniraamatukogu ja Suurbritannia patsiendiportaali andmeil on esimesed eesnäärme suurenemisele viitavad sümptomid tavaliselt kerged. Alati ei muutu kaebused tõsisemaks, mõnel kergemal juhul võivad need ka aja jooksul kaduda. Arstlik sekkumine on vajalik juhul, kui suurenenud eesnääre hakkab elukvaliteeti segama. Näiteks, kui vajadus kohe tualetti söösta ajab üles kuus korda. Ja nii igal öösel. Teisalt jälle, mõningane raskus aeg-ajalt öisel urineerimisel ei ole USA ja Briti meedikute hinnangul alati põhjus ravimite välja kirjutamiseks, sest ka ravimid ei kaota probleemi täielikult, vaid leevendavad kaebusi.

Esmaabi leiab apteegist

Taimsete preparaatide edukus suurenenud eesnäärme ravis ei ole seni rahvusvahelistes uuringutes tõestatud, vaid vajab uurimist. Siiski on neid, kes arsti juurde pääsemist oodates või kergemate vaevuste korral on saanud abi käsimüügiravimist ja rahvaravist.

HAIGUSED

Sagedasemad eesnäärme haigused on eesnäärme põletik, healoomuline suurenemine ja pahaloomuline kasvaja. Kuigi need haigused on erineva tekkemehhanismi ja kuluga, esineb kõigil ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimine, millele lisanduvad pakitsustunne alakõhus ja uriinijoa katkendlikkus ning tugevuse vähenemine. Enamasti on need ka kaebused, mis mehe arsti juurde toovad. Kaebused võivad esineda koos või eraldi. Näiteks eesnäärmepõletiku korral kurdavad mehed tihti nii ebamugavustunnet kui ka urineerimisärritust.

Eesnäärme haigused paiknevad enamasti kahes piirkonnas: keskmisest osast lähtub eesnäärme healoomuline suurenemine, välimises tsoonis saavad enamasti alguse eesnäärme põletikud ja pahaloomulised kasvajalised muutused.

Allikas: www.mees.eu

MÄRKA!

Märke eesnäärme healoomulisest suurenemisest

• Ei suudeta juhtida autot ilma peatuseta üle 2 tunni.

• Enne reisi piiratakse vedeliku tarbimist.

• Enne uinumist välditakse joomist.

• Öine uni on häiritud.

• Välditakse tualetita kohtade külastamist.

• Vähenenud teatri- ja kinokülastused.

• Vähenenud sotsiaalne aktiivsus.

Allikad: www.eesnaare.ee, www.mees.eu