Tänuväärne suvine köögivili – kabatšokk

Suvikõrvits

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Suvikõrvits, kabatšokk, tsukiini, rull­kõrvits – kas tegemist on sama või mitme erineva köögi­viljaga?

Võrreldes peenikest pehme, tumeda koorega ja suurt heleda puitunud koorega vilja, on selge, et need ei ole päris samad, ja seetõttu on hakatud neist esimest nimetama suvikõrvitsaks ja teist kabatšokiks. Seda teen ka mina oma retseptides, kuigi tegelikult ei ole see päris õige.

Suvikõrvits ei ole tegelikult omaette liik, vaid üldnimetus, mis koondab mitut erinevat liiki kõrvitsaid: kabatšokki ehk rullkõrvitsat, patissoni ehk taldrikkõrvitsat ja spagetikõrvitsat. Kõik need kolm erinevat kõrvitsat on suvikõrvitsad seepärast, et pole mõeldud talviseks säilitamiseks, vaid kasutamiseks suvel või varasügisel.

Tegelikult on vili, mida meil poodides aastaringselt leida võib, kabatšokk ehk rullkõrvits. Eestikeelsete taimenimede komisjoni hinnangul on kabatšokk liiga venepärane, kuigi väga juurdunud nimi. Selle tsukiiniga asendamise vastu oli nimekomisjon kategooriliselt. Käibele on läinud ja kiiresti levima hakanud kabatšokki asendada püüdev suvikõrvitsa nimi, mis ei ole tegelikult ka õige. Nimekomisjon pakkus kabatšoki jaoks välja omamaise nime: rullkõrvits, mis tuleneb taime ladinakeelsest nimest.

Rullkõrvitsal ehk kabatšokil on palju erinevaid sorte – erineva suuruse ja kujuga, erineva koore ja viljalihaga. Toiduks kasutatakse enamasti 200–700 g vilju, mis võivad olla kollased või rohelised, ühevärvilised või triibulised. Need sordid on ka maitselt ja mahlasuselt üsna erinevad.

Kuidas kabatšokki kasutada

Kuna kabatšokke on palju erinevaid sorte, siis tundub mulle, et heleda koorega sordid ei sobi väga hästi koore ja seemnetega koos tarvitamiseks, kuna nende koor on kõva ja sees moodustuvad üsna kiiresti suured seemned. Selliseid kabatšokke võib näha ka väga suurte viljadena. Nende viljaliha on ka mahlasem ja pehmem, mis ei ole sugugi plussiks, sest kuumtöötlemisel eraldub sealt väga palju vedelikku, mis raskendab neist toidu valmistamist. ­Nimetan eelpool kirjeldatud vilju edaspidi kabatšokkideks. Need tuleks enne kasutamist koorida ja pehme seemnetega sisuosa eemaldada. Maitselt jäävad nad samuti alla väikestele rohelisekoorelistele sortidele.

Väikest, peenikest tumerohelist vilja müüakse kauplustes aastaringselt, mõnikord on selle toote nimetusena kirjas ka tsukiini, aga enamasti suvikõrvits. Ka minu retseptides on need viljad nimetatud suvikõrvitsaks, kuigi soovitatakse nimetada rullkõrvitsaks. Sellised viljad on palju maitsvamad kui suured heledakoorelised kabatšokid. Neid ei ole vaja koorida ega ka sisu eemaldada, kasutamiseks sobib terve vili. Ka üsna suureks kasvanuna saab neid veel koos koorega kasutada. Pisike ja noor rullkõrvits sobib ka toorelt söömiseks, seda võiks kasutada nagu kurki, aga väga hea maitse lisab see ka kuumtöödeldult erinevates toitudes. Kui väga suurtel rohelistel viljadel on koor kõva, puitunud ja seemned liiga suured, siis võib need muidugi eemaldada.

Kuigi kabatšoki kasvatajal võib tekkida soov lasta viljal võimalikult suureks kasvada – pole mingi ime saada mitmekiloseid vilju –, ei tasu see end tegelikult ära, sest noorel viljal saab kasutada kogu vilja, ka sisu ja koort, ja see on ka palju maitsvam kui suur vili. Kabatšokil võib tarvitada söögiks ka õisi – lisada salatitesse või täita ja küpsetada koos täidisega.

Rullkõrvitsa väärtusteks on palju kiudainet, kaaliumi, vähesel määral ka C-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumi, fosforit. Parema tulemuse saamiseks peaks vilja jätma veidi krõmpsuvaks, mitte päris pehmeks küpsetama.

Värskes rullkõrvitsas on süsivesikuid 6–8%, nende hulgas nii suhkruid kui ka vees lahustumatuid ja lahustuvaid kiudaineid. Mida nooremate viljadega on tegu, seda rohkem on nendes pektiini.

Valke on rullkõrvitsa viljalihas samuti suhteliselt vähe, nende hulk jääb ligikaudu protsendi piiresse. Kabatšoki orgaanilistest ühenditest lähtuvalt kujuneb ka selle vilja energeetiline toiteväärtus, 100 g kabatšokki annab 20–26 kilokalorit.

Rullkõrvits on tänuväärne suvine köögivili, mida saab kasutada nii soolaste kui ka magusate roogade valmistamiseks.

Tagasi üles