D-vitamiin võidab pimeduse

Triinu Entsik-Grünberg Foto: Erakogu

Põhjamaades möödub pool aastat vähemal või rohkemal määral pimeduses. Säilitamaks sel ajal tervist ja rõõmsat meelt, on läbi aegade jagatud palju näpunäiteid nii spetsiaalseks toitumiseks kui ka vitamiini­kuurideks.

Toidulisand, mida võimatu üle hinnata, on nimelt D-vitamiin.

Ka päikesevitamiiniks kutsutavat vitamiini toodab keha tavapäraselt ise päikesevalguse toimel. D-vitamiini vajavad kõik rakud ja see aitab säilitada organismi immuunsust. D-vitamiini kasulikkust ei ole veel kindlasti suudetud piisavalt põhjalikult uurida, aga uuringute põhjal võib väita, et suure tõenäosusega on sellel ka muid positiivseid mõjusid meie tervisele, kuigi need vajavad veel rohketel katsetel põhinevat tõestust.

Kuigi D-vitamiini puudus ei ole otseselt psoriaasi ega ka sclerosis multiplex'i (SM-tõve) põhjustaja, tundub sel olevat seos mõlema haigusega. D-vitamiini aktiivse ühendi kaltsitriooli manustamine on sarnaselt päikesevalgusele aidanud psoriaasiga kaasnevate nähtude puhul ja tänapäeval kasutatakse psoriaasi ravil edukalt salve, milles sisaldub palju D-vitamiini. Osadel SM-tõve põdejatel on samas tuvastatud D-vitamiini aktiveerumist pärssiv geeniviga, mida ei ole tuvastatud tervetes uuringu sihtrühmades. Samas on teada, et D-vitamiini ebapiisav tase organismis suurendab SM-tõvesse haigestumise riski.

D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjust veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.

Gripid ja ka nõndanimetatud luu väsimusmurrud on levinud ennekõike pimedatel aastaaegadel. Uuringud on kinnitanud, et need pole tingitud üksnes külmast ja rõskest ilmast, vaid et alanenud D-vitamiini taseme tõttu tõuseb märkimisväärselt ka väsimusmurdude arv ja tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse.

Samuti aitab D-vitamiin ära hoida osteoporoosi teket ja selle puudus võib põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud ennekõike selgroo piirkonnas.

Vanainimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurru riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ning seeläbi tasakaalu. Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine eriti aktuaalne, sest eaka nahk ei suuda enam sama efektiivselt D-vitamiini toota ja lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikesevalguse kätte sattumast.

Millised on soovitatavad annused? Alla 2aastased ja rasedad peaksid saama 10 ning 2–18aastased 7,5 mikrogrammi D-vitamiini. Seda igapäevaselt ja läbi aasta lisaks loomulikul teel saadavale D-vitamiinile. Tööealistele soovitatav lisaannus on samuti 7,5 mikrogrammi, aga seda oktoobrist kuni märtsini ja juhul, kui ei tarbita regulaarselt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid ega kala.

On väga ebatõenäoline, et pimedal ajal õnnestub loomulikul teel saada piisavas koguses D-vitamiini. See võib võimalikuks osutuda, kui igapäevaselt ohtralt kala süüa. Samas ei anna ka see garantiid, sest kasvandusest pärit kalas on D-vitamiini väga vähe. Kindlalt saab loota üksnes toidulisanditele, mille D-vitamiini sisaldus on kindlalt teada.

Kui varem oli juttu, et D-vitamiini taset on vaja erilise tähelepanuga jälgida pere vanematel ja noorimatel, siis väga oluline on see ka suurimas kasvueas ehk 10–20aastastel. Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peab organismis olema piisaval tasemel vajatavaid vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini. On soovitatav kas või korra lasta määrata oma organismi kaltsidiooli tase, et oleks võimalik endale määrata ka sobiv D-vitamiini annus. Kui seda teha südatalvel, on selle põhjal võimalik saada ettekujutus, milliseid korrektiive tasub teha.

D-vitamiini tabletina võetav lisaannus tuleks määrata personaalse mõõtmise tulemusena. Kui enne talveperioodi on kaltsidiooli tase madal, võtab selle normaalsele tasemele tõstmine kuni kaks-kolm kuud vitamiinikuuri algusest. D-vitamiini tasub tarbida koos päevaste söögikordadega, mil see rasvlagunduva ainena mõjub kõige tõhusamalt.

Kui tugineda soojamaa reisidele D-vitamiini taseme säilitamiseks, siis ainult nädalast kindlasti ei piisa, sest kaltsidiooli tase langeb poole võrra paari kuuga. Tuleks kindlasti ka silmas pidada, et D-vitamiini omandamist reisidel pärsib päikesekreemide kasutamine, mida kodumaises suves viibides alati ei tarbita.

Personaalse D-vitamiini vajaduse määramisel mängib olulist rolli ka kehakaalu indeks – ülekaalulised vajavad rohkem D-vitamiini ja nii võib soovitatav annus kujuneda 2–3 korda tavapärasest suuremaks.

Samuti peaksid oma kaltsidiooli taset kindlasti jälgima taimetoitlased, kuna D-vitamiini saamine taimetoidust on vähene ja taimedest saadav D2 vitamiin ei ole sama tõhus kui päikesest ning toidulisanditest saadav D3 vitamiin. Ka dieedipidajad vajavad täiendavat D-vitamiini luustiku ja lihaste tervise tagamiseks.

Kui muud organismile vajalikud vitamiinid on võimalik kätte saada läbi mitmekülgse tervisliku toitumise, siis D-vitamiini puhul sellele lootma jääda ei saa. Vitamiinide manustamist peetakse küll erinevates huvigruppides ebaloomulikuks, aga kui oleme kord leppinud sellega, et meie kodumaal on 9 kuud talve ja 3 kuud kehva suusailma, siis peaksime ka leppima seigaga, et peame oma organismi vastavalt vajadusele toetama ning turgutama.