Lõikuse asemel vahusüst

Doktor Evo Kaha lõpetab vaht­skleroseerimise operatsiooni. Foto: Erakogu

Viimased neli aastat on Eestis veenihaiguse puhul kasutatud ka uudset raviviisi, vahtskleroseerimist, mille käigus süstitakse veeni ainet, mille tulemusena tõmbub see kokku.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgi dr Evo Kaha sõnul on samasugust ainet veeni töötlemiseks Eestis kasutatud juba umbes kümme aastat, kuid meetodit on edasi arendatud ja nüüd süstitakse veeni vedeliku asemel vahtu, mille kontakt töödeldava pinnaga­ on parem.

Süstitav aine segatakse kas õhu, süsihappegaasi või nende seguga. „Tekib selline Makroflexi taoline vaht,” tõi dr Kaha võrdluse. Mass tekitab veresoone seinas keemilise reaktsiooni, mille tulemusel see sulgub.

Kui esimestel aastatel tehti vahtskleroseerimist vähem, siis nüüdseks teeb Kaha sel meetodil umbes 300 protseduuri aastas.

Vahtskleroseerimise ajal kontrollitakse kogu protsessi ultraheliaparaadi abil. Patsient tunneb üksnes nõelatorget ning narkoosi või tuimastust ta ei vaja.

Meetodit saab dr Kaha sõnul kasutada igat tüüpi veenide korral. „80% protsendil saab vahtskleroseerimist teha,” ütles ta.

Kui aga veeni diameeter jääb alla 1,5 mm, jääb protseduur dr Kaha sõnul tegemata, sest nii väikest nõela lihtsalt pole. Samuti ei soovita ta vahtskleroseerimist neile, kel veenivalendik on suhteliselt laialt kahjustunud: et tegu on tasulise protseduuriga, läheks see patsiendile väga kulukaks.

Kui aga patsiendil on mittetöötav veeniosa kirurgiliselt eemaldatud, on vahtskleroseerimine hea võimalus väiksemaid veeni kõrvalharusid ravida. „Üks süst ja kõik. Ei pea uuesti lõikust läbima,” ütles ta.