/nginx/o/2014/06/10/3105504t1hf645.jpg)
Veenilaiendite tekkimist üldjuhul vältida ei saa, kui pärilikkus või elustiil neid soodustavad. Enamasti on silmale nähtav veenilaiend siiski kosmeetiline probleem, mis vere vooluhäiret ei põhjusta.
Veenilaiend on eluaegne kaaslane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurg dr Toomas Ellervee sõnul on veenilaiendid üks veenipuudulikkuse avaldusvorme ning selle sümptomid paraku iseloomulikud ka teistele haigustele.
Väsimus ja raskustunne jalgades, tursed, säärelihaste krambid ja sipelgate jooksmise tunne esinevad ka mitme närvihaiguse, südamehaiguse ja liigesehaiguse korral.
„Veenilaiendid, eriti kapillaarsed, on silmaga näha, küll siis need ka süüdi on! Aga ei!” selgitas arst, miks arvatakse, et kehva enesetunde taga on veenilaiendid.
Samasuguseid kaebusi võib põhjustada ka töö ja elustiil. „Veenihaigust peaks kahtlustama alles siis, kui teised kaebusi põhjustavad faktorid ja haigusseisundid puuduvad,” lisas ta.
Dr Toomas Ellervee toob näite uuringust, kus pea neljandikul juhtudest ei olnud jalgadel näha ühtegi veenilaiendi vormi, verevoolu häiret ei olnud, küll aga esinesid jalgade raskustunne ja väsimus, tursed, öised lihaskrambid.
Pooltel juhtudel oli tegemist nahasiseste kapillaarsete laienditega, verevoolu häiret ei olnud, aga esinesid kaebused.
Ainult viiendikul juhtudest olid nii nähtavad veenilaiendid, mõõdetav venoosne verevooluhäire kui ka kaebused.
„Selle ja paljude teiste uuringute alusel saab väita, et enamasti on silmaga nähtav veenilaiend kosmeetiline probleem, mitte haigusseisund,” võttis ta kokku.
Veenilaiendite tekkimise põhjus pole dr Ellervee sõnul päris selge. Selles on osa nii pärilikkusel, liigsel kehakaalul, pikaajalisel püstisel tööasendil, vanusel ja rasedusel. „Seega on veenilaiendid päriliku soodumuse vormistumine läbi inimese enda tegevuse,” sedastas ta.
Uuringute andmetel on eakamatel veenilaiendeid oluliselt rohkem. Alla 30aastaste seas on veenilaiendeid umbes 6–15%, üle 60aastaste seas aga 50–60% inimestest.
„Enamasti (kuni 70% juhtudel) on vanemas eas tegemist kapillaarsete laienditega, mis vere vooluhäiret ei põhjusta,” lohutas dr Ellervee.
Veenilaienditega on rohkem kimpus naised, nahasiseseid kapillaarseid laiendeid on nende jalgadel oluliselt rohkem. Suuri veenilaiendeid esineb meestel ja naistel suhteliselt sarnaselt. „Samuti häirib visuaalne probleem naisi oluliselt rohkem,” arvas ta.
