Üksin(l)dus on sisemine seisund

, psühholoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viive Einfeldt
Viive Einfeldt Foto: Erakogu

Üks tark nunn on 17. sajandil sõnastanud palve: „Issand, Sina tead seda paremini kui mina, et ma saan aina vanemaks ja ükspäev olen ma päris vana. Hoia mind saatusliku harjumuse eest arvata, et ma pean iga asja kohta kogu aeg sõna sekka ütlema. Vabasta mind tahtmisest teiste inimeste elu korraldada. Tee mind hoolivaks, mitte tujukaks, tee mind abivalmiks, aga mitte kõrgiks. Kogu minu tarkust on küll kahju kasutamata jätta, aga Issand, Sina tead, et ma tahan, et mulle lõpuks ka mõni sõber alles jääks.”

Vananemise üks olulisemaid küsimusi on, kuidas HÄSTI vananeda. Kuidas vananeda kõige paremal võimalikul viisil? Lähtudes uuringutest, loovad terve vanaduse optimism ja lootusrikkus, enesevalitsemise tunne, head suhted lähedaste ja sõpradega, regulaarne aktiivne, kuid mitte liiga intensiivne tegevus ja hea uni.

Hästi vananevate inimeste üks põhitunnuseid on avatus ja huvi elu erinevate tahkude vastu. Vananemine ja selle tagajärjed võivad olla ka positiivsed, tuua kaasa uusi võimalusi, valikuid ja elu tähenduslikkuse suurenemist. Hästi vananemiseks on suur abi erinevatest kooskäimise ja koostegevuse viisidest, klubidest ja seltsidest, hobikaaslastest ja väärikate ülikoolidest. Neist pole aga mingit kasu, kui inimene ise loobub oma võimalusi kasutamast. Sisemine ja väline vananemine käivad käsikäes. Kui inimene loobub valikutest, lubades oma mõtetel ja tunnetel end suhetest eakaaslastega eemale hoida, muudab see kindlasti tema igapäevase elu igavamaks ja nukramaks.

Üksin(l)dus on pigem sisemine seisund kui tegelik olukord. Valikuid suhete hoidmiseks ja ka uute loomiseks on nii linnas kui maal, neid tuleb aga tahta kasutada. Peale eakatele korraldatud erinevate ürituste saab oma elu rikastada kedagi ise külastades, mitte külalisi oodates; endale mõnusat sööki valmistades ja seda ise nautides või ka kedagi lõunale kutsudes; tuttavatele või lähedastele ise helistades, mitte teiste helistamist oodates; ja ka oma hingehoiuga tegeldes, milleks sobib nii kirik kui ka teised inimesed, kellega oma tundeid jagada (mitte neisse uputada!).

Viimasel ajal räägitakse elustiilist ka vananemise perioodil. Dr R. Walsh on leidnud 8 elustiiliga seonduvat tegurit, mis soodustavad tervislikku vananemist. Nende hulka kuuluvad liikumine, teadlik toitumine, viibimine looduses, suhted teiste inimestega, piisav puhkus, oma stressi ja pingete juhtimine, teiste teenimine ning vaimne või religioosne seotus. Koos teiste samaealistega on oma elustiili kergem ja nauditavam teadlikult suunata – jalutada koos, vahetada toiduretsepte, vestelda ja jagada mõtteid, kogemusi, tundeid. See kõik aitab ka pingeid maandada ja üksindustunnet vähendada. Teiste teenimise all on mõeldud seda, mida inimene teeb kellegi teise heaks mõtte, sõna või teoga, mille eest ta ei oota tänulikkust, vaid teeb seda sisemisest vajadusest. Mõnikord võib üks sõna olla tähtsam kui hulk tegusid. Igaüks saab leida endale jõukohaseid viise, kui ta seda tahab. Vaimsed või religioossed huvid ja praktikad aitavad kaasa tervislikule vananemisele, hoides vaos ka vanusega vahel kaasnevat isekuse suurenemist.

„Ärgakem üles ja olgem tänulikud, sest kui me täna palju ei õppinud, siis õppisime vähemalt natuke, ja kui me natukegi ei õppinud, siis ei jäänud me vähemalt haigeks, ja kui jäime haigeks, siis me vähemalt ei surnud; niisiis, olgem kõik tänulikud.” /Buddha/

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles