Juhtkiri: Hoiame suhteid

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eve Rohtla
Eve Rohtla Foto: Elmo Riig / Sakala

Meie ajakirjal elukogenud inimesele tuleb oktoobris sünnipäev. Algselt Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase lisaväljaandena sündinud 60+ on kahe aastaga kasvanud üheks suurimaks üle-eestiliseks nõuandeajakirjaks. Ja seda lugejate endi palvel, kes juba meie esiknumbri tunnustavalt ning toetavalt vastu võtsid.

Lugejaid tuleb pidevalt juurde. Meie septembrinumber ilmub erakordselt suures tiraažis, 65 000. Esmakordselt jõuame kõigi Tartu Postimehe tellijateni. Kui ajakiri teile vajalik tundub, saate järgmised 10 numbrit tellida endale koju sõbrahinnaga, 10 euro eest.

60+ jõuab alates septembrist ka ilmumise lõpetanud ajalehe Videvik tellijateni. Videviku väljaandjal tellimisraha tagastamiseks ei ole. 60+ abil ei jää senised lugejad oma väljaandest lõplikult ilma. Loodame, et meie ajakiri hakkab teile meeldima ja te tellite 60+ ka järgmiseks aastaks.

Meie toimetus osaleb 1.–2. oktoobrini eakate festivalil Salme kultuurikeskuses. Ka seal on võimalik ajakirjaga tutvuda ning soovi korral see koju tellida.

Kuidas vananeda kõige paremal võimalikul viisil? Selle, vananemise kõige olulisema küsimuse esitab just ilmunud ajakirjas psühholoog Viive Einfeldt ja vastab ise: „Lähtudes uuringutest, loovad terve vanaduse optimism ja lootusrikkus, enesevalitsemise tunne, head suhted lähedaste ja sõpradega, regulaarne aktiivne, kuid mitte liiga intensiivne tegevus ning hea uni.” Suur abi selles osas on erinevatest kooskäimise ja koostegevuse viisidest.

Juba esimestest numbritest alates on lugejad palunud, et annaksime neile oma ajakirjas ülevaate, millised seenioride seltsid, klubid ja ühendused eri Eesti paikades koos käivad. „Olen pika tööelu pealinnas elanud, abikaasa läks hiljuti taevastele teedele ja mina jõudsin tagasi oma lapsepõlvekoju Valgamaale. Kitsamad võimalused panid Tallinna mitmetoalise korteri maha müüma ja seni laste ning lastelaste abiga korras hoitud suvekodu endale pidevaks elukohaks valima. Ega ma kurda, siin oli ja ongi kõige parem elada: meie vahmiili põlistalus on kultuuripärand ja minevikumälestused. Aga sügisest kevadeni tunnen end veidi üksildasena,” kurtis üks meie lugejatest. „Ma pole kohaliku elu ja inimestega veel sina peal, seega oleks kena, kui annaksite teada, milliseid pensionäridele mõeldud kooskäimiskohti siinkandis on, et oskaksin oma huvidele vastava seltskonna valida ja teaksin nendega liituda,” lõpetab ta oma kirja.

Tänases numbris on kirjas kõikvõimalikud seenioride kooskäimiskohad koos kontaktidega, mis omavalitsustest ja teistest eri allikatest hankida õnnestus. Kindlasti ei ole need andmed täiuslikud ja kontaktid võivad olla muutunud, aga andsime endast parima.

Elus on alati valikuid. Kui inimene neist loobub, lubades oma mõtetel ja tunnetel end suhetest eakaaslastega eemale hoida, muudab see kindlasti tema igapäevase elu igavamaks ja nukramaks. Kõik ei peagi seltskondlikud olema, kui ei taha. 60+ tuleb kord kuus külla ning kutsub kaasa mõtlema ja peab oma lugejaiks ka neid, kes on jäänud seltsielust kõrvale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles