Patsiendi vanus ei ole ravi alustamisel takistus

TÜ Kliinikumi radioloogia­kliiniku doktor Sulev Ulp Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog ja õppejõud dr Sulev Ulp toonitab, et arstide eesmärk ei ole tekitada naistes paanikat, nagu neid kõiki tabaks kunagi rinnavähk.

Eesmärk on teavitada naisi ja ka mehi sellest, et rinnavähi diagnoos ei ole surmaotsus, sest enamiku varakult avastatud rinnavähiga naistest saab täiesti terveks ravida.

Teatavasti kutsutakse uuringutele naisi vanuses kuni 65 eluaastat. Samas on rääkinud meile oma loo ka need, kel avastati rinnavähk hiljem. Kas uuringuvanus 50–65 on just see iga, mil on reaalselt haigestumisi enim?

Rahvusvaheliselt on rinnavähi sõel­uuringu vanusegrupp määratud naistele vanuses 40–69, mõnel pool, näiteks Soomes kutsutakse uuringule ka kuni 75aastaseid naisi. Sõeluuringugrupi valik on tingitud põhiliselt kahest asjaolust.

Esiteks tõuseb epidemioloogiliselt rinnavähi esinemissagedus pärast 40. (45.) eluaastat ja saavutab oma maksimumi vanuses 50+. Seetõttu ei skriinita ehk kutsuta uuringule nooremaid kui 40aastaseid naisi, sest neil on rinnad tihedamad ja mammograafilise sõeluuringu tundlikkus on väiksem.

Miks aga ei skriinita vanemaid naisi? Siin on nii majanduslikud/organisatoorsed kui ka meditsiinilised põhjused. Palju sõltub sellest, kuivõrd on riigil võimalusi sõeluuringule raha kulutada. Just seetõttu ongi Eestis praegu sõeluuringu vanusegrupp liiga kitsas (naised 50–62). Enamaks haigekassa eelarvest meile raha viimastel aastatel eraldatud pole. Hästi, et masuaastatel summat ei vähendatud.

Teine pool on seotud sellega, kui paljusid naisi on võimalik uurida ehk kui palju on uuringukabinette ja mobiilseid üksusi. Et sõeluuringule on seatud väga ranged kvaliteedikriteeriumid, siis seda ei saa teha igas uuringukabinetis, kus on mammograaf. Küll ei tähenda see, et vanemad naised rinnauuringutele ei pääse. Vanuse kasvades rinnavähi risk ikka kasvab. Kuigi vanemas eas avastatud vähk on sageli vähemagressiivne. Naised, kes on juba harjunud iga kahe aasta tagant rinnauuringul käima, võivad samuti jätkata, kuigi mitte enam sõeluuringu raames, vaid perearsti või naistearsti saatekirjaga.

Kuivõrd paikapidav on väide, et rinnavähk on seotud ealiste iseärasustega ehk üleminekuajaga seonduvate hormonaalsete muudatustega naise organismis?

Et rinnavähk on hormoonidest sõltuv kasvaja, siis on ikka. Igal avastatud rinnavähil määratakse hormoonretseptorid – nende olemasolu on pigem positiivne, sest siis on võimalik lisaks teistele ravimeetoditele kasutada ka hormoonravi. Need kasvajad, millel hormoonretseptoreid pole, on sageli agressiivsemad ja prognoos edukaks raviks on kehvem.

Millal saab patsiendi vanus takistuseks ravi alustamisel?

Patsiendi vanus ei ole ravi alustamisel takistuseks, takistuseks võib olla patsient, kes keeldub ravist, haiguse avastamine hilises staadiumis, kui radikaalne ravi ei ole enam võimalik, või kaasuvad haigused, näiteks raske südamehaigus, mis ei võimalda narkoosiga operatsiooni teostada.

Kui palju on teie teada tulnud ette olukordi, kui patsiendi vanus ja muud tervisenäitajad, nagu südame-veresoonkonnahaigused ja ülitundlikkus ravimitele annavad alust arvata, et vähiravi alustamine (operatsioon, kiiritus või keemiaravi) on patsiendile eluohtlik? Mida sellises olukorras tehakse?

Ravi määramisel arvestatakse alati, et see haigele kahju ei teeks ja oodatav ravitulemus pikendaks eluiga või parandaks elukvaliteeti. Vastasel juhul aktiivravi ei tehta. Siis pakutakse parimat toetavat ravi, et kannatusi leevendada.

Osa 70. eluaasta piiri ületanuid lööb võimalikule vähiravile ise käega, põhjendades, et ta on nii vana, nagunii on kõigil ükskord aeg minna. Kui suur on tõenäosus, et seitsmekümneselt rinnavähi diagnoosi saanud naine või mees elab vähiravi saades oluliselt kauem kui ravita?

Kui üldine tervislik seisund on piisavalt hea ja kaasuvad haigused ei ole takistuseks, pole 70 eluaastat mingi piir. Vähiravile võetakse ka 80- ja 90aastaseid mehi ja naisi.

Kui otsustatakse teha aktiivravi ning patsient on sellega nõus, võib ka eluiga pikeneda ja elukvaliteet paraneda.

On olemas ka selliseid väheagressiivseid vähivorme, mis võivad vanuri elueale mõju mitte avaldada, kuid iga konkreetset juhtu tuleb analüüsida eraldi ja otsused ravi kohta teha ikka koostöös raviarstiga.

Naistele on olemas rinnakabinetid. Kuhu peaks pöörduma mees, kui ta märkab rinnas kahtlasi muutusi?

Rinnakabinetid, kus võtavad vastu mammoloogid, on mõeldud nii naistele kui meestele – sinna peabki pöörduma.