/nginx/o/2014/06/09/3102888t1hae6d.jpg)
Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 600 rinnavähi esmajuhu, neist pooled on 60aastased ja vanemad. Enamasti naistel, kel puuduvad selged riskitegurid ning kelle jaoks tuleb diagnoos kui välk selgest taevast.
Eluaastatega suureneb ka rinnavähirisk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-kirurgi dr Riina Kütneri sõnul on kurb tõsiasi, et diagnoosimisega jäädakse hiljaks, sest eestlased, eriti vanemad inimesed, on oma kaebustest rääkimisel tagasihoidlikud. Kuid just eakad peaksid oma tervisele tähelepanu pöörama, sest risk vähkkasvaja tekkeks kasvab aastatega.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub üle 600 naise aastas ja neist üle poolte on Eesti Vähiregistri andmetel 60aastased ja vanemad.
Sageli ei pöörduta arstile ka siis, kui tuntakse rinnas tihendit. „Valu ta ju ei teinud ja eriti kiiresti ei suurenenud ka,” vahendas arst. „Mõnikord püütakse teadlikult pead liiva alla peita – pole diagnoositud, pole haigust,” lisas ta.
Risk ja ootamatus
Vähkkasvaja on dr Riina Kütneri selgitusel rakkude grupp, mida iseloomustab kontrollimatu paljunemis- ja taastootmisvõime ning suutlikkus imbuda ümbritsevasse koesse ning vere- ja lümfisoontesse, nende kaudu levida ja moodustada uusi siirdeid ehk metastaase.
Normaalses organismis sunnitakse vales suunas arenevaid rakke hävima, kuid vanuse tõustes see mehhanism nõrgeneb ning oht, et niinimetatud valed rakud jäävad ellu, muutub suuremaks. Mõnes organismis on aga juba sünnist saadik sellised kontrollimehhanismid „katki”.
Haigestumise riski tõstavad dr Kütneri sõnul muu seas rohke rasvase toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus ja rohke alkoholitarbimine.
Naiste puhul on dr Kütneri sõnul ohutegurid ka hiline esmasünnitamine või lastetus, liiga varane menstruatsiooni algus või hiline lõpp, eriti selle pikendamine hormoonasendusraviga.
Samuti võib riski tõsta pikaaegne rasestumisvastaste pillide tarvitamine enne esmasünnitust. „Rinnanäärme kude küpseb lõpuni alles esmasünnituse ajaks ning on enne seda eriti tundlik välismõjutustele,” põhjendas arst. Rinnaga toitmist on mitmes allikas samuti nimetatud kui võimalust vähendada vähi tekke võimalusi. „Rinnaga toitmine on kasulik, kuid liiga pikal imetamisel lisakaitsvat toimet pole, pigem kurnab see rinna kudet ja ka ema organismi,” kommenteeris dr Kütner.
Kõrgem rinnavähi tekkerisk on naistel, kelle peres on esinenud rinna- või munasarjavähki (emal, vanaemal, tädidel). Pärilikust, edasikanduvast geenimutatsioonist põhjustatud kõrget riski esineb aga suhteliselt harva, alla 10 protsendi juhtudest, kuid sel juhul on dr Kütneri sõnul tarvilik sage kontroll.
Rinnavähil puuduvad varases staadiumis välised tundemärgid, seega aitab väikest kasvajat leida regulaarne enesevaatlus ning mammograafiline kontroll alates 40. eluaastast.
„Enesevaatlus on vajalik, et naine õpiks tundma oma rinna tavapärast struktuuri ja märkaks muutusi – väikesi tihkeid sõlmi või naha sissetõmbeid, samuti verist eritust nibust,” loetles dr Kütner. Kindlasti on vajalik üle katsuda ka kaenlaalused lümfisõlmed.
Alates 50. eluaastast kutsutakse naisi iga kahe aasta järel sõeluuringule. Nimeline kutse Eesti Haigekassa rahastatavale uuringule saadetakse postiga, sestap paneb dr Kütner südamele, et naised oma elukoharegistri andmeid kontrolliks.
„Harvad pole ka juhtumid, kui kasvaja leitakse hoopis kaasa kutsutud sõbrannal, kes mingeid vaevusi ei tundnud,” tõi ta näite.
Eesti Vähiliidu projektijuht Vivian Vulp rääkis, et rinnavähi sõeluuringus osalejate protsent on tänu teavitustööle iga aastaga kasvanud. „Sõeluuringust osavõtt võiks olla aga palju suurem,” ei suhtu kõik naised tema sõnul oma tervisesse täie tõsidusega.
Rinnavähk ka meestel?
Rinnavähki diagnoositakse dr Riina Kütneri sõnul ka meestel, kaks kuni kolm juhtu aastas. Kui mehed tunnevad tihket tükki rinnas, on oluline pöörduda kontrolli. Enamasti on dr Kütneri sõnul tegemist siiski hormonaalsetest põhjustest tingitud rinnakoe turse ehk günekomastiaga, mida esineb sagedamini noortel üleminekueas või vanematel meestel seoses eesnäärme probleemide või mõne ravimi tarvitamisega.
Dr Kütneri sõnul on nii naistel kui ka meestel võimalikud uuringutel avastamata või kogenematu arsti poolt suunamata jäetud juhud. „Kui leiate rinnast tihke valutu sõlme, mis paari nädala vältel ei kao, pöörduge perearstile või Põhja-Eesti Regionaalhaigla rinnakabinetti,” pani ta südamele. Rinnakabinetti Sütiste 19 (tel 617 1049 või 617 2405) saab minna ka saatekirjata. Ravikindlustuseta naistele maksab uuring 26 eurot. Ka Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena Polikliiniku Diagnostikakeskuses on rinnakabinet, registreerida saab telefonil 1900.
