Lugeja arvab

Postkast Foto: Elmo Riig / Sakala

Oli esimene kokkupuude 60+ga, kui Videvik oma ilmumise lõpetas. Siis pakuti teid. Juhtusin Südameapteeki, kus nägin ajakirja. Palusin endale, et tutvuda. Kõik teemad olid väga huvitavad ja vajalikud. Suvekõrvitsa toidud olid väga head. Ootan huviga järgmist numbrit.

H. L., Haabneeme, Harjumaa

Ei-noh, jälle väga sisukas ja huvitav, asjalik ja õpetlik eakate ajakirja number! Isegi reklaam on vastuvõetavalt esitatud ja mõnele tervisemurelikule enam kui õlekõrs. Kena eakatepäeva kõigile eakaaslastele – meil Karksi vallas on seda hulk aastaid meeldivalt korraldatud ja loodan, et mujalgi samamoodi.

Olav Renno, Karksi vald, Viljandimaa

Olen lugenud 1. numbrist peale, väga meeldib! Olen saanud ja kasutanud paljusid nippe ja ideesid.

Hille Väljaste, Tallinn

Eriti meeldis Kadri Haavajõe „Veenilaiend on eluaegne kaaslane”, kus lahati probleemi põhjalikult ja esmakordselt selgitati tromboosiohu suurust ning püüti leevendada asjatut tromboosihirmu.

Eha Vainomäe, Tartu

Meeldis artikkel veenilaiendi kohta. Mul on olnud üks veenioperatsioon, lõigati ühel jalal, 13 haava. Nüüd ma tean, et trombiohtu see ei tekita. Aitäh toreda artikli eest arstile!

Heljo Kaasikoja, Pärnu

Huvitavat lugemist oli seekord palju, enam aga sain infot veenilaiendite uudse ravimisviisi kohta „Lõikuse asemel vahusüst”. Sain ka uusi retsepte kabatšoki kasutamiseks. Sööme seda iga päev küll pannile pandult, küll salatite ja tomatihoidiste hulka tükeldatult.

Tiiu Ehrenpreis, Tääksi, Viljandimaa

Artiklitest meeldis „Lõikuse asemel vahusüst”. Seda varianti pole enne pakutud, ikka nuga. Kogu ajakiri meeldis mitmekülgsete teema käsitluste poolest. Tasub alati lugeda – saab targemaks.

Maaja Orgusaar

Arvo Kreegipuu jutt pensionäripõlvest oli asjalik ja maakohaselt ilustamata, Sille Varblase nõuanded suvikõrvitsatoitudeks väga päevakohased ja tänuväärt.

Helle Mikk, Viljandi

Kõige rohkem meeldis „Tänuväärne suvine köögivili – kabatšokk”. Autor Sille Varblane oli nii lihtsalt ära seletanud, mis vahe on kabatšokil ehk suvikõrvitsal ja tsukiinil ehk suvikõrvitsal. Ja üldse ongi kõik teie köögirubriigi lood hästi kergesti mõistetavad ja lühidalt ära seletatud. Ma ei ole küll teie lehe tellija, aga mu ämmake tellib Virumaa Teatajat ja tema siis annab ka mulle lugeda. Ja et ma ise töötan raamatukogus, siis tutvustan ka oma lugejatele teie huvitavat lehte.

Nele Tõnissoo, Torma, Jõgevamaa

Proovisin kohe retsepte. Tuli maitsev välja küll!

Lea-Maie Moks

Väga meeldis artikkel „Pensionid ja sambad. Mis ja kuidas?” See sisaldas vajalikku teavet nii pensionäridele kui ka pensioni koguvatele inimestele.

Milvi Savõkova, Kuressaare, Saaremaa

Huvitav oli lugeda pensionist ja selle sammastest, kuigi minul, 80aastasel pensionäril teeb see meele kurvaks. Igal pensionipäeval panen natukenegi kõrvale, et koguneks selleks ajaks, kui enam üksi ei saa eluga hakkama. Kui oleks aeg hooldekodusse minna. Aga? Kurb on just see, et nulliti elu jooksul vanaduspäevadeks kogutud raha ja seda kaks korda, esimesena siis, kui kroon tuli, ja siis, kui kroon eurodeks ümber vahetati. Kord üht- ja siis teistmoodi. Nüüd peaks riik selle heastama nii, et hooldekodus peaks piisama pensionist. Järeltulevat põlve ei tohiks koormata juurdemaksuga. See on ülekohus ja suur kibestus hingele.

Nella Tomband, Ubja, Lääne-Virumaa

Artikli „Üksin(l)dus on sisemine seisund” alguses toodud vana targa nunna sõnad on praegu täiesti asjakohased – ei tahaks kunagi sõpradeta jääda. Olen 67aastane ja mul on 90aastane ema. Ta on väga tubli ja elutarkust jätkub jagamiseks.

Leili Lendre, Karksi-Nuia, Viljandimaa

Oli hea lugeda ühingute nimesid, kes kõik tegelevad vanemate inimeste sotsiaalsusega. See on kindlasti vajalik info, sest paljud vanemad inimesed ei leia seda infot netist üles.

Kerstin K.

Seljataha on jäänud üks imetore ja soe suvi, mis oli nagu suur jalutuskäik päiksekiirte all. Sellest võis ka endale mõne killu põue pista, meenutamaks möödunud lilleilu ja linnulaulu. Eks iga hüvastijätt ole nukker, aga ees terendav sügis korvas selle meeldiva üllatusega, kui potsatas postkasti 60+. See väärib kiitust. Tore, et ajakiri on avaldanud seenioride kooskäimise võimalused, isegi maakondlikul tasandil. On väga oluline, et eakad kodust välja tuleksid. Paljusid vaevab rohkem hingeline tühjus kui materiaalne vaesus. Seltsingus koos käies teelauas unustatakse argipäeva mured, poliitikute enesekiitus, aga korraks ka seebiooperid. Teelauas istudes oleme ise aktiivsed.

Helgi Kreek, Rakvere

Sattusin poolkogemata Võru Pensionäride Päevakeskusesse ja sain kingituseks teie ajakirja, millest mul varem aimugi polnud. Igatahes väga huvitav. Kahju, et eelmist numbrit ei sattunud lugema, mindki oleks väga huvitanud hambaproteeside teema. Lugesin väga vajalikku teavet pensionäride seltside, liitude ja klubide kohta. Tekkis tahtmine ennast sundida rahva sekka minema, et oma halli hargipäeva veidi rõõmsamaks muuta. Elan küll üksi, aga ega ma end väga üksildasena ka tunne, sest mulle meeldib raamatuid lugeda, vähesel määral käsitööd teha ja ristsõnu lahendada. Natuke rohkem suhtlust oleks küll vaja. Telefonist ja naabrinaisest jääb nagu väheks, tahaks uusi nägusid ja tutvusi ka vahelduseks.

Sirje A., Võru

Kõige enam meeldis mulle Viive Einfeldi lugu „Üksin(l)dus on sisemine seisund”. Lugesin seda targa nunna palvet mitu korda ja õppisin selle pähe. Kui me kõik suudaksime nende sõnade järgi oma elus käia, siis ei oleks ilmselt ka arusaamatusi noorte ja vanade vahel. Kuldne palve, mida peaksime kõik endale kordama.

Reet N.

Tõeline pärl on psühholoog Viive Einfeldti kirjutis. Siin on vananemine ja see, kuidas sellega harjuda, nii ilusasti lahti mõtestatud. Minagi tegelen enesega, et lastel oleks kergem mind taluda. Minu soovitus eakatele: olge sallivamad ja ärge virisege nii palju!

Heljo Juntson, Jaanikese küla, ­Valgamaa

Lugedes Katrin Hommiku lugu „Koolimälestused kui varalaegas” meenub enda koolitee algus sõdadest räsitud Tallinnas. Polnud õieti vihikuid ega kirjutusvahendeid. Igal oli väike tahvel ja krihvel. Õpetajad olid väga sõbralikud, lugupeetud ja austatud. Huvitavad tunnid olid ka emakeeleõpetaja Jõeranna ja klassijuhataja Ekstraga. Viimane aga viidi otse tunnist Siberisse. Samas ma ei mäleta, et oleks olnud koolivägivalda.

Astrid N., Viljandimaa