Juhtkiri: Lõhnad lapsepõlvest

Eve Rohtla Foto: Elmo Riig / Sakala

Mäletan oma emaemast ehk mammast selgelt üht lapsepõlve jäänud lõhna ja maitset. Kui lapselapsed talle külla läksid, tegi ta lahti oma peeglikapi ukse ja võttis sealt paki küpsiseid, mida alati külakostiks pakkus. Et need asusid lihasvalude tarvis varutud tugevalõhnalise kampripiirituse pudeli kõrval, siis oli präänikutel tugev lõhn ja maitse man. Mammal oli neli last ja üheksa lapselast, vanematel neist omakorda järeltulijad. Omavahel nimetasime antut sõbralikult kampriküpsisteks.

Ei ole vist inimest, kes ühel või teisel moel poleks kokku puutunud nn vanainimeselõhnaga. Kindlasti mäletavad ka praegused seeniorid oma lapsepõlvest seda tunnet. Tänases ajakirjanumbris kutsub nina-kurgu-kõrvaarst dr Viktor Solovjov meelde tuletama, kuidas lõhnas teie lapsepõlvekodu, teie koolimaja ja teie vanemad. Need on tugevad mälestused, mis saadavad meid kogu elu.

Paraku elu jooksul lõhnataju nüristub, mis võib muuta inimese elustiili. Kui see ümbritsev odöör ümbruskondsetele ei meeldi, siis võivad tekkida suhtlusprobleemid ja teised ei taha enam eaka läheduses viibida. Tegemist on teemaga, millest pole meil palju räägitud ega kirjutatud, aga lõhn elab meie ümber ja keskel ning puudutab kõiki väga lähedalt. Samas ei taha ju keegi teisele otse öelda, et tema kodu või keha lõhn teda häirib. Seetõttu hakatakse inimest eirama. See on delikaatne ja ebamugav teema.

Oleme üles märkinud ebameeldiva lõhna tekkimise põhjused. Muuseas, kas te teadsite, et mehed ja naised lõhnavad eri vanuses erinevalt? Lõhn on segu paljudest asjadest.

Elukogenud inimesed räägivad, et neil, kes tunnevad asju ette ja oskavad sellepärast elus õigeid otsuseid vastu võtta, on seitsmes meel. Põhiliselt on välja toodud viis meelt: kuulmine, nägemine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Neid kasutades saame aimu, mis meie ümber on. Kõneldakse ka kuuendast meelest ehk teadvusest. Meeli on veelgi, näiteks valumeel, tasakaalumeel, temperatuurimeel, aga need kas on või pole.

Vahel on vaja teada, kas külmkapis seisnud piim kõlbab juua või mitte. Suur osa inimesi maitseb seda, mõned hoopis nuusutavad. Tänasest loost selgub, et lõhnataju on seotud pärilikkusega. Mina olen näiteks üliarenenud lõhnameele saanud oma isalt, kes samuti asju nuhutas.

Kunagi ei tasu kellegi suunas näpuga näidata, et tema lõhn on meile vastik. Vanarahvas ütles, et hindamine koormab, häbistamine tapab. See jõuab varem või hiljem meie endini. Ajakirjaartiklis on ilus näide sellest, kuidas lapselaps vanaisa elamises suurpuhastuse tegi. Kõik olid rahul.

Nina pidi olema organ, mis kogu elu muudkui kasvab. Lõpuks aga võib tekkida olukord, et inimene ei tunne enam lõhna ega maitset. Minuga juhtus nii kasutatud nohuravimi tüsistuse tagajärjel. Ühtäkki seisin lõhnaõlide poes nagu kivi, millel on ükskõik, kas ta lebab solgis või asub keset õiteilu. Toit ei maitsenud, sest ma ei tajunud selle lõhna, mis on ju oluline isu tekitamisel. See oli talumatu aeg. Õnneks kõik taastus.

Sügis on käes, viirused levivad ja ­hingamisteede katarrid laiavad. Hoidke ennast ja oma lähedasi!