/nginx/o/2014/06/03/3085392t1hccd6.jpg)
Infoagentuuri BNS teatel selgub Euroopa tervise ja eeldatava eluea teabesüsteemi ülevaatest, et 2011. aastal oli Eesti 65aastaste naiste keskmine elada jäänud aastate arv 20 ja meestel ligikaudu 15. Seega elavad arvutuste kohaselt Eesti naised üle ühe ja mehed üle kolme aasta Euroopa keskmisest vähem.
Euroopa Liidu näitaja järgi on naistel keskmine elada jäänud aastate arv pärast 65. eluaastat 21 ja meestel 18 aastat.
Tervena elatud aastate arvutused annavad teada, kui palju aastaid keskmiselt elavad inimesed hea tervisega, ilma krooniliste haiguste või tervisest tulenevate tegevuspiiranguteta. Seega lisab tervena elatud aastate mõõdik laialdaselt kasutatud keskmise eluea näitajale juurde olulise tähenduse, kirjeldades, millise kvaliteediga need aastad elatakse. Tervena elatud aastate arvutamiseks on mitu võimalust ning kõiki neid on 2. juunil avaldatud raportis ka käsitletud.
Kui 65aastasi Eesti naisi ootab ees tervisest tingitud tegevuspiiranguteta elu veidi alla kuue aasta, siis Euroopas elavad naised tervena keskmiselt veel peaaegu üheksa aastat. Samaealised Eesti mehed elavad tervisest tingitud tegevuspiiranguteta alla kuue aasta, Euroopa mehed veidi vähem kui üheksa aastat, mis moodustab 48 protsenti nende eelolevast elueast.
Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud 1994. aastast. See näitab rahvastiku terviseseisundi paranemist, kuid positiivsed muutused ei ole kahjuks võrdselt aset leidnud kõigis rahvastikurühmades. Naiste ja meeste eluea erinevus eestlastel on üheksa aastat ja mitte-eestlastel 11 aastat meeste kahjuks. Eestlastest ja mitte-eestlastest naiste eluiga on vastavalt ligi 82 ja 80 aastat, meestel üle 72 ja 68 aasta. Kui naiste keskmine eluiga erineb kahe aasta võrra, siis tervena elatud eluaastate erinevus tuleb suurem – viis aastat. Eesti mehed elavad tervena ligikaudu kaks aastat kauem kui mitte-eestlastest mehed.
Euroopat tervikuna iseloomustab elanikkonna vananemine. Seda peegeldab kujukalt olukord, kus eurooplaste mediaanvanus – vanus, mis jagab elanikkonna pooleks, on tõusnud 35,2 eluaastalt 1990. aastal 41,9 eluaastale 2013. aastal ning võib 2050. aastaks jõuda 52,3 aastani. Samuti on prognoositud, et üle 65aastaste osa ELi elanikkonnas kasvab ajavahemikus 1990–2050 kaks korda, jõudes ligikaudu 27 protsendini. Seetõttu on inimeste täisväärtusliku eluperioodi pikenemine ning terve ja aktiivsena vananemise võimalikkus muutunud üheks ühiskonna jätkusuutlikkuse võtmeküsimuseks.
Ülevaade „Tervena elatud aastad” on koostatud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohta ning tervena elatud aastate näitajast on saanud üks peamisi ELi strateegiliste eesmärkide hindamise indikaatoreid. Ka Eesti „Rahvastiku tervise arengukava” strateegiliseks üldeesmärgiks on seatud tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)