/nginx/o/2014/05/20/3047562t1h9a42.jpg)
Jalgade tervis on ülioluline: kui üks varvas ei liigu õigesti, mõjutab see kogu jalalaba tegevust. Kui liikumine on piiratud, mõjutab see inimese toimetulekut ja heaolu tervikuna.
Jalavalu saab ennetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljenditest „aidata lapsed jalgadele” ja „kas vanake on ikka omil jalul” ilmneb jalgade tervise tähtsus. Üle 65aastastest inimestest kukub vähemalt korra aastas iga kolmas ja pooled neist korduvalt. 75–84aastastest on pooltel raskusi treppidel käimise ja poolekilomeetrise vahemaa läbimisega.
Kehast ja kandamist põhjustatud koormus jaguneb jalalabade osadele. Inimene peab tegema päevas 8000 kuni 10 000 sammu, käies nii oma eluajal kolm kuni neli ringi ümber maakera. Linna kõvad, paindumatud ja siledad pinnad väsitavad jalalaba ja suurendavad kogu kehale suunatud koormust. Kõval alusel tekivad iga kannatõukega vibratsioonilained, mis liiguvad kannast alajäsemeid mööda puusadeni ja sealt edasi lülisambasse.
Maal, kus liigutakse pehmematel põllu- ja metsaaladel, toimivad alajäsemed ja jalalabad loomulikult ning mitmekülgselt, hoides tasakaalu aluspinna järgi. Kõva aluspind ja väikesed jalanõud hävitavad vähehaaval jalalabade tundlikkuse. Jalad harjuvad rõhu ja pigistamisega ning liigesed hakkavad koormust kandma valesti.
Jalalihaste ja -liigeste seisundit mõjutab igapäevane liikumine, mida meil kipub üha vähemaks jääma, aga ka pikaajaline pidev töö jalgadel, rasedus ja mõni haigus, näiteks diabeet. Samuti ei tee jalgadele head ülekaalust tingitud lisakoormus.
