/nginx/o/2014/05/12/3025832t1h908a.jpg)
Igal viiendal Eesti mehel on eesnäärmehaigus – eesnäärme healoomuline suurenemine esineb umbes pooltel üle 50aastastel meestel ja juba 80% üle 60aastastel meestel. Eesnäärmevähk on aga sagedasim pahaloomuline kasvaja meestel.
Eesnäärmehaigus rikub elukvaliteeti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kahjuks on aga jätkuvalt neid mehi, kes ei ole endale veel teadvustanud, et haiguste ennetamine ja mõistliku sagedusega tervise profülaktiline kontroll on loomulik ja vajalik,” lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse arst dr Kristjan Pomm.
Eesnäärmehaigusele iseloomulikud kaebused on seotud nii kusemistakistuse kui ka kusemisärritusega, milleks on vajadus sagedasti tualettruumi külastada, öine urineerimisvajadus, pakitsus- ja ebamugavustunne kusemisel, uriinijoa katkendlikkus ja tugevuse vähenemine. Samuti võimetus elada normaalset suguelu.
Kõik mehed alates 45. eluaastast peavad pöörduma oma perearsti või meestearsti poole, et teha vereanalüüs PSA osas, saamaks teada, millises seisundis eesnääre on.
PSA on eesnäärme spetsiifiline näitaja, mis suureneb järsult eesnäärme pahaloomulise kasvaja korral, aga selle tõus võib olla seotud ka eesnäärmepõletikuga, mistõttu ei ole PSA test ideaalne ja alati ei saa näitaja kasvu seostada koheselt üksnes eesnäärmevähiga. Samas on see arsti sõnul siiski parim kasutuses olev viis avastada pahaloomuline haigus juba varases faasis.
Juhul kui verenäitaja on korras ja ei ole ka midagi kurta kuse-suguelundkonna osas, siis piisab arsti sõnul tõdemusest, et testi tuleb 4–5 aasta pärast korrata ning tunda end turvaliselt.
Meestel, kelle esimese astme lähisugulastel (isa, vend) on diagnoositud eesnäärmevähk, on risk haigestuda ka ise eesnäärmevähki kaks korda suurem ja neil tasuks PSA test teha juba 40. eluaastal.