Arvan, et absoluutselt iga mees, kes varem, kes hiljem, küsib endalt ühel hetkel, kuidas minna edasi, kui kõik on nagu tehtud, saavutatud ja valmis. Hinges on tühjus ning samas valdab hirm saabuva vanaduse või isegi surma ees. Iseendasse vaatamine ning selle tõdemine oleks nagu keev vastuolu edule ja instinktidele, mis elus hästi hakkama saavat meest seni ikka külastanud on. Kriis ja emotsioonide pulbitsemine pole ju võõras kellelegi.
Aus ja siiras mees Elmo Nüganen tunnistab ajakirjas „Psühholoogia Sinule”, et on tundnud keskeakriisi ja et tema kriis kestis pikalt. Töösse süvenemine tõi talle leppimise, et kõik ei saa nii kiiresti joosta nagu Usain Bolt. Tunnustatud lavastaja andis lahenduseks oma võtme: ei tohi käega lüüa ja peab aru saama, et äkki see osa maailmast, mille sa juba oled vallutanud, on ka palju väärt – aja siis juured sellesse ja tugevda seda!
„Hamletist” on tuttav fraas: „Valmisolek on kõik, see on teile tähtis.” Saates „Kahekõne” vastas teine, samuti äsja kinodesse jõudnud Eesti-Gruusia mängufilmis „Mandariinid” osalenud suurepärane näitleja, 66aastane Lembit Ulfsak saatejuhi lõpuküsimusele, milleks tema praegu valmis on, siiralt ja usutavalt, et tema on valmis vanaduseks. Seda oli ühtaegu nii vapustav kui ka rahustav kuulda.
Oleme pühendanud tänases numbris olulise osa meestele ja nende tervisele. Aga mees, isa ja vanaisad on naisele ja järeltulijatele mõõtmatu väärtusega. Nad on tihti oma töösse ja mõtetesse süvenenud, räägivad vähe, kõige harvem oma tervisest. Eks siingi ole osa ühiskonnas levinud arusaamal, et õige mees ei nuta, pole nõrk ega jää kunagi haigeks. Sellepärast on mehe hea tervis tema naise kätes. Kui tugevam pool ikka kuidagi arsti manu minna ei taha, tuleb osata teda suunata. Et liiga hilja poleks.