Lõhna- ja maitsetaju on kui sukk ja saabas

Praad

FOTO: Elmo Riig / Sakala

„Ütle mulle lõhna- ja ­maitseaine kuue tähega, kolmas on N!” krabistab memm ristsõna. „Mh?” ühmab taat teleri eest vastu. „Kaneel,” teatab memm võidukalt.

Keele ehitus

FOTO: Illustratsioon: shutterstock.com

Mida aastakümme edasi, seda enam muutub see, kuidas meeled (nägemine, kuulmine, maitse, lõhn, puudutus) jagavad informatsiooni ümbritseva maailma kohta. Meeled nüristuvad ja detailid hägustuvad.

Teatavasti suundub informatsioon ümbritsevast keskkonnast kas siis heli, valguse, lõhna, maitse või puudutuse kujul närvikanalite abil ajju, kus see muutub mõistetavaks. Selleks on vaja aga piisavalt tugevat stimulatsiooni. Seda kutsutakse läveks. Vanadus tõstab seda läve. Seega peab ka stimulatsioon olema suurem.

Lõhnataju nüristumine teeb karuteene maitsmismeelele. Nii nagu ristsõna aitab hoida aju erksana, tuleb aeg-ajalt turgutada ka haistmismeeli, mille abil hakkame paremini maitseidki tundma.

Märk lõhnataju halvenemisest on kindlasti­ see, kui inimene kurdab, et ei suuda enam toitu nautida, sest kõik on kuidagi maitsetu. Maitsemeele kadumine on palju haruldasem, samas usub enamik sellise murega inimesi, et neil on probleem maitsemeelega, mitte lõhnatajuga. Lõhnataju halvenedes võib inimene hakata sööma kas oluliselt vähem ja kaotada kaalu või oluliselt rohkem ja seetõttu kaalus juurde võtta.

Inimene võib hakata rohkem suhkrut või soolast tarbima. Igal juhul on mõju tervisele olemas. Eriti kui inimene põeb diabeeti või kõrgvererõhktõbe. Mõningal juhul võib aga lõhnataju kadumine tekitada lausa depressiooni.

See, kuidas me nii lõhna kui ka maitset tajume, on seotud pärilikkusega. Tundliku lõhna- ja maitsetajuga inimesed saavad tööd kindlasti toiduainetööstuses.

Mississippi ülikooli meditsiinikeskuse professor Scott Stringer ütleb, et kui inimesed räägivad maitsest, räägivad nad tegelikult lõhnast. Medicumi ja Fertilitase kliiniku nina-kurgu-kõrvaarst Viktor Solovjov kinnitab seda: „Lõhnataju on tihedasti seotud maitsetajuga.”

Lõhna- ja maitsetaju töötavad koos. Lõhn ja maitse mängivad suurt rolli nii naudingus kui ohutuses. Maitsev toit või meeldiv aroom soodustab suhtlemist ja toob hea tuju. Lõhn ja maitse aitavad meil ka tajuda ohtu nagu riknenud toit, gaasi-või suitsulõhn.

Elu jooksul väheneb ka maitse tundmine. Et pärast 60. eluaastat toodab suu vähem sülge, hakkab vähenema soolase ja magusa, seejärel mõru ja hapu tundmine. Ka suukuivus võib mõjutada maitse tajumist.

On mõned asjad, mis nii lõhna- kui maitsetaju kadumisele kaasa aitavad. Näiteks mitmesugused haigused ja ka suitsetamine. Mikroobid ja suitsetamine võivad lõhna- ja maitsetaju jäädavalt kahjustada.

MIKS MU TOIT ON MAITSETU?

Kui toit ei maitse hästi, ära haara kohe soola või suhkru järele. USA rahvuslik terviseinstituut jagab neli nippi toidu (taas) maitsvamaks muutmiseks.

Rikasta aroomi

Aseta kana, liha või kala kergesse marinaadi, kus rõhk on aroomidel.

Rikasta maitset

Vürtsid võivad küll maitset juurde anda, aga paljud eakad ei talu neid. Kui aga seedekulglale need muresid ei valmista, lase käia! Väldi soola, eriti kui vererõhk kipub kõrge olema. Lisa liha- või juustupuljongit aedviljadele ja suppidele. Proovi ka sidrunit, et sülge erituks rohkem.

Mitmekäigulisus

Väldi lõhnatüdimust, ära kuhja kõiki toite ühele taldrikule. Aseta iga toiduaine eri taldrikule ja maitse neid asju ükshaaval.

Söömistemperatuur

Kui toit on liiga külm või kuum, siis ei pruugi maitset hästi tunda. Vahepealne temperatuur on hoopis parem.

Allikas: USA Rahvuslik Terviseinstituut

Tagasi üles