Nokitsemine pakub tegevuslusti ja rahulolu

Kuido Saarpuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildistamise ajal näitab Vello Laprik kindlat kätt ja insenerivaistu kätte ­juhtunud vanarauast tehtud treipingi juures. Selle seadeldisega kannatab treida puidust peaaegu kõike, labidavartest küünla­jalgade ja kapinuppudeni.
Pildistamise ajal näitab Vello Laprik kindlat kätt ja insenerivaistu kätte ­juhtunud vanarauast tehtud treipingi juures. Selle seadeldisega kannatab treida puidust peaaegu kõike, labidavartest küünla­jalgade ja kapinuppudeni. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Meisterdamine täidab vanemas eas pikki päevi, eriti kui kõik tööriistad on elu jooksul juba muretsetud ja kenasti riiulitel nokitsemisaega ootamas. Poeletid võivad küll ahvatlevat kraami täis olla, kuid masstoodang tihti vanade töö­riistade vastu ei saa.

Türi vallas Oisu alevikus üheksandat aastat pensionipõlve veeretaval mitmekordsel vanavanaisal Vello Laprikul (74) on nokitsemise soov istunud sügaval sisemuses terve elu.

Elupõlise masinamehe tööriistade varakamber asub koduhoovil kunagises autogaraažis. Kuigi ta palub ruumi korratuse pärast vabandust, on töökoda sisustatud väga loogiliselt ja tekitab oma väiksuses suisa hubase tunde.

Pisemad asjad asuvad riiulitel ja elektrilised masinad hõivavad suurema osa põrandapinnast. Liikumisruumi pole palju, kuid hädapäraseks jagub.

Isetehtu toimib alati

Vello Lapriku viimase aja niinimetatud projekt on olnud voolida Kaitseliidu Järva maleva tublidele noortele kotkastele ja kodutütardele puidust medaleid, enne seda toetas ta kodumalevat saeterakaitsmetega. Tasub lisada, et eelmisel kuul valiti Vello Laprik Järva maleva aasta kaitseliitlaseks.

Pisike puidutöö on köömes, sest elu jooksul on Laprik rinda pistnud küll voodi, köögi- ja saunariiulite, küll muude majapidamises tarvilike mööblitükkidega.

Kui mõni hea mõte tekib, siis vabal ajal ta selle üldjuhul ka teoks teeb. Selle põhimõtte parim näide on sauna eesruumis trooniv seinariiul, kus õlleklaasid ripuvad pea alaspidi justkui mõnes uhkes baaris.

Mehe sõnul pakub omaette nokitsemine talle rahulolu ja ajaviidet. Vähetähtis pole ka omatehtust tulenev rahaline kokkuhoid.

Pildistamise ajal näitab ta oma kindlat kätt ja insenerivaistu kätte juhtunud vanarauast tehtud treipingi juures. Selle seadeldisega kannatab treida puidust peaaegu kõike, labidavartest küünlajalgade ja kapinuppudeni.

Suurematest agregaatidest on töö­kojas veel keevitusaparaat, elektrihöövel ja paksusmasin ning muidugi eestiaegne tisleripink. Kreissaage võib majapidamisest leida lausa mitu, nii et talvepuude saagimine või mõne puidutüki täppis­lõikamine saab igal juhul tehtud.

Laprik ütleb, et tema masinad on lihtsad ja käepärased, kuid toimivad. Kui kästaks valida viis koduses majapidamises kõige tarvilikumat tööriista, unustaks ta kõik elektriga töötava sootuks. „Kodustes parandustöödes ei saa mööda käsipuurist, -saest, kirvest, höövlist ja peitli(te)st,” selgitab ta. „Kui on näiteks tarvis tappi teha, siis leiavad kasutust ikka saag ja peitel. Töö võtab loomulikult aega, kuid saab tehtud. Muidugi võiks olla ka mõni udupeen laserpink, kuid tavainimese teadmistest siis ei piisa.”

Vello Laprik peab end rohkem metalli- kui puutöömeheks. Metallitöö veeretas talle ette elu ise Retla rabas traktoristi-ekskavaatorijuhina töötades. „Eks sealt need kogemused tulid,” lisab ta.

Puutööarmastus pärineb rohkem ehitusmehest isa suguvõsast. „Mäletan, et juba suvistel koolivaheaegadel sai Järvamaa metsamajandi juures kõvasti haamri- ja kirvevarsi ning taburette tehtud,” sõnab ta.

Oma tööriistavaramut Laprik mitte mingi hinna eest maha ei müü, ja mis veel hullem, vanametalli ei vii. Kunagi ei tea ette, mida majapidamises, suguseltsil või naabrimeestel-sõpradel-tuttavatel vaja võib minna. Oisus elavad nokitsushuvilised sõbralikus läbisaamises ja põhimõttel, et käsi peseb kätt.

Tööriistamaailm areneb kogu aeg

Kuigi lähiajal ei kao juhtmega tööriistad kuhugi, suundub see osa tehnikamaailmast mugavuse poole – üha rohkem uusi mudeleid saab oma jõu akudelt.

Nurm kinnitab, et mida aeg edasi, seda võimsamaid ja kvaliteetsemaid akusid toodetakse, sest selliste tööriistade puhul on määrav hõlbus kasutus. Väliskujult ja kaalult on tänapäeva tööriistad aina käepärasemad ja kergemad.

Kliente jagub poodidesse igasuguseid. Võib arvata, et isetegijate hulk on nüüd väiksem kui aegu tagasi. Seega on ostuotsuse puhul peaaegu vältimatu küsida nõu asjatundlikult klienditeenindajalt.

Koduse majapidamise viis tipptööriista peaksid Nurme meelest olema nii-öelda põhitööriistad, nagu universaalne sõrghaamer, erinevate otsikutega kruvikeerajate komplekt, korralik laia lindiga pikk mõõdulint, lood ja leht- või padrunvõtmete komplekt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles