Et pakane telefonikasutaja sõrmi ei näpistaks

Foto: Elmo Riig / Sakala

Et tänapäeva moodsale telefonile vastates ei peaks kindaid käest võtma, on olemas spetsiaalsest materjalist valmistatud kindad. Siiski usun, et leidub inimesi, kes eelistavad kanda vanaema kudumisvarraste vahelt tulnud südamesoojust sisaldavaid käpikuid. Ja nii võib juhtuda, et telefoni hoiavad külmast kanged sõrmed ning käest võetud kinnas on litsutud taskusse või lebab hoopiski lörtsilombis.

Aitame vardaveeretajatel ajaga kaasas käia ning proovime kududa kindad, mida telefoni või tahvelarvutiga toimetades ei pea käest võtma. Juhtnööre jagades eeldame, et kuduja valdab põhilisi labakinda tegemise võtteid.

Enne kuduma asumist uuri välja, kuidas on telefonipruukija harjunud: kas ta toimetab parema või vasaku käega ning mis sõrmi kõige rohkem appi võtab. Enamasti läheb seadmega opereerimiseks tarvis nimetissõrme, keskmist sõrme ja pöialt. Pildil olev kinnas on kootud paremakäelise harjumusi silmas pidades. Kui aga tulevane labakuteomanik on vasakukäeline, tee tema kindale augud ja pöidlamütsike pahemale käesoojendajale.

Vali välja värvid ja muster. Antud kinnastel on vardas 14 silmust. Koo kinnas kuni nimetissõrmeni, siis on õige koht tekitada kindasse kaks auku, millest peaksid sõrmed välja mahtuma. Sellel kindal on sõrmeaugud tehtud nööpaugu kudumise põhimõttel. Rea algusest koo kaks-kolm silma ära, et auk jääks parajasse kaugusse ega hakkaks kiskuma. Auk peaks olema kandja sõrmele täpselt paras, et sealt ei hakkaks külm ega lumi sisse trügima. Näidiskindal on kumbki auk kuue silma laiune. Järgmisel ringil loo asemele vajalik hulk silmi, et silmade arv varrastel klapiks. Seejärel koo mustrit edasi.

Viimaks koo pöidlale mütsike, et saaks telefoniga tegutseda kinnast käest võtmata. Koo pöialt senikaua, kuni serv ulatub küüneni ning koo vardad ringiratast kõigist silmustest välja. Nopi peopesa poolt pöidla välisküljelt umbes sentimeeter altpoolt serva üles silmused pöidla laiuselt. Et tekiks mütsike, loo juurde paras hulk silmi – rohkem, kui oli enne varrastel, sest mütsike peab sõrme otsa sobituma vabalt ning ulatuma üle koeserva. Pöidlamütsike peab avanema-sulguma niipidi, et klapi serv jääks pöidlaküüne poole, vastupidi tehes ei kavatseks mütsike üldse paigal püsida, vaid avaneks igasuguste käeliigutuste puhul iseenesest. Koo nii kaua, et pöidlaots saaks kaetud, ning võta ots kokku.

Lõpuks viimistle kudumid: peida lõngaotsad ning heegelda sõrmeaukude servad kinnissilmustega üle, et ääred ei jääks lokkima ega veniks välja.

LUGEJA NIPP

Vastavalt olukorrale, mida kodus teen või missugune ilm väljas on, kannan erinevaid prille: kord nõrgemaid-tugevamaid, harilikke-tumendatuid. Enne ei leidnud ma kunagi vajalikke üles. Kasulik on panna prillid alati kindlasse kohta.

Inimsilmale kõige märgatavam värv on erekollane. Sellepärast on seda värvi teetööliste ja lasteaialaste tänaval liikumise vestid. Kollast paberit leiab kauplustest. Lõigake nendest ovaalid ja pange üks kööki, teine tuppa, kolmas vannituppa. Ärge pange prille kunagi mujale kui vaid neile ovaalidele ning leiate need alati üles. Samamoodi võib paigutada ka mobiiltelefonid ja teleripuldid. Nii hoiab kokku kirumisaega ega raiska head tuju!

Aapo-Andres Tief Tallinnast Mustamäelt