Raha tolmab pööningutel

Albu vallas Seidla mõisas peetavalt antiigilaadalt leiab kõike: mööblit, raamatuid, ehteid, postkaarte, silte, kiivreid, pille, jalgrattaid ja palju muud. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Vanavara ostjad kinnitavad, et väga paljudel pööningutel peitub paksu tolmukihi all asju, mille väärtus võib olla kordades suurem kui keskmine pension.

Vanavara koguja Rene Viljat soovitab vanematel inimestel oma laste ja lastelastega maha pidada üks tõsine jutuajamine teemal, mis saab elu jooksul ostetud asjadest siis, kui nad on siit ilmast kadunud. „Seeniorid loodavad enamasti, et nende asjad lähevad lastele, kuid elu näitab midagi muud,” sõnab ta.

Noortel väikesed kodud

Viljati selgitusel pole noortel sageli võimalikki vanematekodust palju asju endale mälestuseks võtta, sest nende mahutamiseks pole ruumi. Ta toob näite, et kui ühes talumajas on elanud mitu põlve inimesi, siis on aita, kuuri ja pööningule uskumatult palju asju kogunenud. Kui pärija elab linnas kahe- või kolmetoalises korteris, siis sinna üle ühe kummuti pole võimalik kaasa võtta.

Ta on näinud, kuidas tühjaks jäänud maja hoovi aetakse veoauto ja kõik läheb valimatult prügimäele. „See on kõige hullem, mis juhtuda saab,” lausub ta.

Viljat soovitab seenioridel koos pärijatega välja valida need asjad, millest perekond ei loobu, ja kasutuna seisvad asjad maha müüa. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, sest kuurides, lakkades ja aitades võib olla sadu asju, mis õnnestuks rahaks teha. Aga kuidas neile õiglase hinnaga ostjat leida?

Kõige lihtsam viis on ühendust võtta mõne vanavara ostjaga, kes sõidab ise kohale, pakub kauba eest oma hinna ja viib asjad minema. Nagu elus ikka, pole lihtsaim tee kahjuks parim.

Võite sattuda inimese otsa, kes pakub teile kauba tegelikust hinnast kõigest väikest osa, kuid kõige hullem on variant, kui vanavara ostja asemel lasete koju varga. Selle vältimiseks küsige ostjalt esimese asjana dokumente ja seejärel pange kirja autonumber. „Mida rohkem teavet teil ostja kohta on, seda parem,” annab Viljat nõu.

Kui Viljat ajalehte kuulutuse paneb, siis lisab ta selle lõppu alati oma nime. Ta on vanadest fotodest mitu raamatut välja andnud ja kui potentsiaalne müüja tema kohta internetist loeb, siis näeb, et tegemist pole sulleriga. „Kui inimene mind enda koju kutsub, siis ta juba teab, keda oodata,” sõnab ta.

Vanavara ostja soovitabki enne võõra inimese koju lubamist tema tausta uurida ja pigem tegemist teha inimestega, kes on selles valdkonnas juba pikka aega tegutsenud.

Kui palju asi maksab?

Igaüks meist teab, kui palju maksab liiter piima või päts leiba, kuid vanavara hinnaga on lood keerulisemad. „Minu käest on sageli küsitud, kui palju ma ühe foto eest raha välja käin. Vastus on kümme senti kuni sada eurot. Käärid on siin väga suured,” toob Viljat näite.

Ta ei soovita ostjaga käsi lüüa esimese pakkumise peale, vaid lasta teha pakkumise veel mõnel ostjal. Kui pakutavad hinnad on sarnased, siis on arvatavasti tegemist õiglase tehinguga.

Võimalik on teha müüdavast kraamist foto ja küsida selle väärtust mõnest antikvariaadist. Samas tuleb meil, ostjatel, arvestada sellega, et mõned aastakümned perekonnale kuulunud eseme emotsionaalne hind on suurem kui see, mida ostja pakub.

Kõige ettevaatlikum soovitab Viljat olla siis, kui otsustatakse perekonna juveelid maha müüa, sest seal on pügada saamise oht kõige suurem ning esimese ostjaga ei tasu kindlasti kiiresti kaupa teha.

Nii nagu suur osa elust on kolinud internetti, käib seal ka suur äri kõikvõimaliku vanakraamiga. Viljati kinnitusel on internetimüük turvaline, sest pole teada, kus need asjad asuvad, ja kui panna kaup enampakkumisele, siis on kindel, et saate õiglase hinna.

Internetis kauplemine vajab aga omaette oskusi ja oma varanduse müügiga ei tasu kohe alustada. Et noorem põlvkond on internetimaailma ohtude ja võimalustega paremini kursis, soovitab ta teha laste ja lastelastega koostööd. Kutsuge lapselaps külla, ta teeb müüki pandavatest asjadest oma nutitelefoniga pildid ning riputab müügikuulutused üles.

Järvamaal Seidlas vanavaralaata pidav Mati Raal tunneb head meelt, et mida aasta edasi, seda rohkem on hakanud sellistel laatadel käima lihtsad inimesed, kes kasutuna seisvate asjade müügiga lisaraha teenivad. Kõige suurem sagimine võib vanavaralaadal olla just leti juures, mille taga istub memm või taat, kes oskab iga eseme juurde ka loo rääkida.

Igas talus leidub midagi

Eesti Vanavara juhataja Priit Plaado teab omast kogemusest rääkida, et igast vanast talumajast leiab midagi ostmisväärilist. Enamasti pole inimesel endal õrna aimugi, mis see väärtuslik kraam on. Ja ega seda saa ka ühe ajaleheartikliga selgeks teha.

Ta toob näite, et paljud eakad inimesed pole oma pööningule paarkümmend aastat saanud ega mäletagi, mida kõike seal leidub. Sageli pakuvad aga just pööningud vanavara kogujatele enim avastamisrõõmu.

Vanavaraäris pole haruldane juhtum, kui inimene pakub müüa kappi või lauda, kuid kui ostja neid vaatama tuleb, siis suurem summa teenitakse hoopis mõne muu eseme pealt. „Sageli on inimesel raske mõista, et talle tühise embleemi eest pakutakse suuremat summat kui riidekapi või söögilaua eest,” lisab ta.

Käsitöö on hinnatud

Kesk-Eesti Täika juhataja Anneli Merila tõdeb, et kui mõned aastad tagasi tõid seeniorid müüki küllaltki palju kasutatud asju, siis praegu enam mitte. Nüüd toovad nad rohkem käsitööd, mille järele on ka nõudlus kasvanud. „Mütsid, sallid, sokid, käpikud – see kõik on hinnatud kaup,” sõnab ta. „Seega saab kapis seisvad lõngakerad kiiresti rahaks teha.”

Paide politseijaoskonna ülemale Üllar Kütile ei meenu, et vanavara ostjatega oleks politseil tihti tegemist. Rohkem on kaevatud inimeste peale, kes käivad eakatele ebakvaliteetset kaupa müümas.

Kütt selgitab, et olgu tegemist vanavara ostja või kellegi teisega, tasub alati olla ettevaatlik, enne kui võõra inimese oma elamisse lubate. Enne võõra uksest sisse laskmist soovitab Kütt kindlaks teha, kellega on tegemist, võimaluse korral inimese tausta uurida. Kui keegi sõidab autoga teie hoovi ja tahab äri teha, siis kõigepealt tasub kirja panna külalise auto number. Kui tulija on ausate kavatsustega, siis pole tal ju selle vastu midagi. Kui tegemist on ebaausa inimesega, siis on sellest petturi tabamisel palju abi.