Igal aastal talve saabudes tekivad nina-, kurgu- ja ülemiste hingamisteede hädad. On see meie kliimast tulenev paratamatus? Selgitab Pärnu haigla kirurgiakliiniku juhataja kõrva-nina-kurguarst Guido Ratnik.
Pole halba ilma, ohtlikum on petlik ilm
8. veebruar 2014, 20:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahemere ääres või veelgi lõuna pool elavad inimesed ilmselt nii tihti oma kurguga hädas ei ole. Küllap peame enam arvestama sellega, kus me elame. Või pole see nii?
Ma ei ütleks, et need on talvise perioodi hädad. Kui karge talv on käes ja väljas arvestatavad miinuskraadid, siis pigem hoiavad inimesed end ise teadlikult või alateadlikult. Aga üleminekuperioodidel, kui suvest saab sügis või sügistalvisel ja ka kevadtalvisel ajal, kui ilm on veel soe või juba soojem, teeb see inimese muretuks ning ta hoolib endast vähem. Paljudel puhkudel võib ka öelda, et pole halba ilma, vaid on valed riided. Siin kehtib see täpselt.
Viirusnakkused, viirused ja gripitaolised tervisehädad, mis meile kusagilt jõuavad, kas see on ka paratamatus?
On paratamatus tõepoolest. Viiruseid on olnud aegade hämarusest peale ning neid ja nende mutatsioone tekib järjest juurde. Viirus levib inimeselt inimesele kas piisknakkusega või mõnel teisel moel. Need, kes töötavad suures kollektiivis, peaksid ennast kindlasti vaktsineerima. Paljude viiruste, ka erinevate gripiviiruste tüvede vastu on olemas päris head kaitsesüstid.
Ma tean, et vaktsineerimisvastaseid on palju, samuti arvamusi, miks ei tohiks seda teha ja kuidas see võib halvasti mõjuda. Mina olen seda meelt, et õige vaktsineerimine õigel ajal väldib edasisi haigestumisi ja sellega kaasnevaid võimalikke tüsistusi. On kindlad elanikerühmad, kes suisa peaksid ennast vaktsineerima: lapsed, meedikud ja inimesed, kes oma ametis teistega kokku puutuvad.
Vanemaealine patsient peaks enne vaktsineerimist kindlasti nõu pidama perearstiga, sest mõndade krooniliste haiguste tõttu ei pruugi vaktsiinide kasutamine olla näidustatud. Seega on parim abimees sõltumata patsiendi vanusest eelkõige perearst, kes teab ja tunneb oma nimistus olevaid inimesi ning on tuttav nende hädadega, aga kindlasti ka rõõmudega.
Vastuvaidlejad väidavad, et vaktsiin saabub enne kui viirus ja alles siis selgub, kas see vaktsiin sobib või mitte. Võib see õige olla?
Mõnes mõttes küll. Kui räägime gripiviirusest, siis me tõepoolest ei tea ette, milline tüvi võib tulla või liikvele minna ja need viirused teevad läbi muteerumisi. Ma toon ühe kujundliku näite. Kui ma lähen metsa, savanni või džunglisse, siis ma ei tea, kas seal elavad suured kiskjad, kes võivad mind rünnata. Kas ma lähen paljakäsi või võtan igaks juhuks püssi kaasa?
On kaks teooriat: saun ravib kõike ning sauna ei tohiks minna, et mitte juurde külmetuda. Kas saun on profülaktikaks hea, kui inimene hakkab tõbiseks jääma?
Õigus on mõlemal poolel. Ka mina olen oma patsientidele ja teistelegi öelnud, et saun ei ole teps mitte halb. Kui just ei ole mingi haiguse tõttu inimesele pandud keeldu, et ta ei tohi ekstreemseid temperatuurikõikumisi endale lubada, sest on haigusi, mille korral sauna ei soovitata.
Kui ka täiesti terve, kergelt külmetunud või algava viirusega inimene käib saunas, siis on oluline seal mõistlikult käituda, et mitte külma saada. Kes on väheke tõbine, see talvel saunast lumehange karata ei tohiks. Samas kaldun arvama, et inimesel, kes tavatseb saunas käies sealt lumehange karata, on organism pigem karastunud ja väga lihtsalt külmetusi üles ei korja. Kui korjab, siis põeb ta need tagasihoidlikult läbi.
Saunatemperatuur võiks olla 80 soojakraadi juures ja piisava niiskusega. Üle 100kraadine ja hästi kuiv saun, ma julgen arvata, eakamatele inimestele ei sobi. Igaüks tunneb, millal tal on mõnus, inimese organism on tark.
Küsimusele, kas temperatuur viib viirused ära või leevendab viirushaigusest paranemist, võib vastata, et see võib juhtuda pigem viirusesse nakatumise algfaasis, kui on esmased sümptomid, enesetunne halvem ja ümbruskonnas levivad viirused. Siis võib saunast olla abi. Kui aga on juba palavik ja veel kõrge palavik, siis küll sauna ei soovita, sest siis on organism oma tavarežiimist väljas. Kui palavikule veel temperatuuri lisada, teeb see hea asemel halba. Palavikuga võitlemiseks on apteekides käsimüügiravimeid väga palju.
Unustada ei tohi, et ükskõik millise viiruse või palavikuga kulgeva haiguse korral ja eriti eakatel on oluline, et vedelikku tarbitaks piisavalt. Pean vedeliku all silmas vett või veelaadseid, mitte alkohoolseid jooke.
Saunas kaotame vedelikku. Milline on teie arvamus sauna ja õlle kokkusobimise kohta? Kas pärast sauna võib juua ühe õlle?
Jah, saunas kaotatud vedelik tuleb taastada. Kui muu tervislik seisund seda lubab, siis arvan, et üks õlu pole kurjast. Ma mõtlen 0,5liitrist ja 5protsendilist, mitte kangemat õlut.
Millist abi võib saada taimsetest kurgu- ja ninaravimitest?
Apteekidesse tuleb üha rohkem taimse päritoluga käsimüügiravimeid nii kurgu- ja ninahädade kui ka köha leevendamiseks. Valik on mitmekesine ja hea. Meie apteekrid oskavad käsimüügiravimite kohta head nõu anda. Mõne lihtsama häda puhul ei peagi kohe sättima arsti järjekorda, vaid esimese käigu võiks teha apteeki, pidada nõu pädeva apteekriga ja leida endale sobiv käsimüügiravim, mis päris palju probleeme lahendab.
Perearstid ja ka eriarstid ei määra alati retseptiravimit. Vahetevahel saab inimest aidata just taimse preparaadiga, mis annab head efekti. Kui on vaja retseptiravimit või antibakteriaalset ravi, siis selle kõrvale sobib toetava ravimina mõni käsimüügi taimepreparaat, mis samuti annab häid tulemusi.
