Trombe saab ise ära hoida

Tromb Foto: Illustratsioon: shutterstock.com

Arstid tavatsevad kasutada sõnapaari „ealised iseärasused”. Need sõnad võivad mõjuda lohutavalt või ka trotsi tekitavalt, kuid kindlasti on mõtet uurida, kuidas nende iseärasustega toime tulla. Üks tervisehäda, mille oht vanusega tõuseb, on trombid. Mis neid põhjustab ja kuidas neist hoiduda, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla ­kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus ­Viigimaa.

Kui veresoone seinale tekib kahjustus või verehüübimisel tekib tomp, moodustub tromb, mis omakorda kahjustab veresoone seina. Veres olevad trombotsüüdid ehk vereliistakud, mis kleepuvad kahjustunud kohale, tekitavad arteriaalse trombi.

Kui valge tromb tekib kiire vooluga veresoones ehk arteris kiiresti, siis venoosne tromb tekib aeglase vooluga veresoones ehk veenis ja moodustub aeglaselt. Selle trombi peamine tekkepõhjus on verevoolu aeglustumine, mis kaasneb vananemisega.

Kuid mitte ainult vananemine ei põhjusta aeglustunud verevoolu. Selle põhjuseks võib olla ka vähene liikumine, peamiselt istuv kehaasend ja ülekaal, viimasel juhul surub istuvas asendis olles kõht ka suurtele veenidele ja südamele. Vere aeglast liikumist võib põhjustada veel üks häda – südamepuudulikkus.

Mõlemat, nii arteriaalset kui venoosset trombi võib põhjustada ka kiirenenud verehüübimine. „Tähelepanelik tuleb olla nii aeglase kui ka kiire verehüübimise puhul,” täpsustab doktor Viigimaa.

Kui veri hüübib väga kiiresti, pole see hea, kuid hea pole ka vastupidi, kui hüübimine on aeglane. Kiire või aeglane verehüübimine ehk paks või vedel veri on väga paljudel juba sündides justkui ära määratud, kuid Viigimaa sõnul sõltub hüübimine ka dieedist ja vanusest.

Mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks muutuvad trombiriskid, sest veresoonte seinad lähevad kehvemaks, vere liikumiskiirus aeglustub ja trombide lahustamisvõime nõrgeneb. „Just vanemas eas tekib see häda, et organismis on tasakaal hüübimise tekke ja trombide lõhustumise ehk trombolüüsi vahel nihkunud trombitekke suunas,” selgitab Viigimaa.

Kui jalg läheb jämedaks ning sinna tekkinud veenitromb sealt liikuma pääseb ja kopsu jõuab, päädib see kopsuarteri tromb­embooliaga. Sellesse suremus on peaaegu sama suur kui suremus südamelihase infarkti. Ka siis, kui jalg on paistetanud ja punetab, on oht, et tromb võib jõuda kopsu.

Professor Viigimaa hoiatab, et teadmatusest sellist jalga masseerida on kõige ohtlikum, sest masseerimine võib trombi liikuma panna. Sääremarja krampi, eriti kõndimisel, võib põhjustada ka arterite ahenemine, mis pole nii eluohtlik, kui on kopsuarteri trombemboolia.

Trombide üks tekkepõhjusi on vanus, kuid trombioht on ka lamajatel ning seepärast peaks voodihaigegi saama ennast liigutada või teda tuleks sealjuures abistada, sest väga vähe liikuv veri võib samuti põhjustada trombe. Et kõrge veresuhkruga võib kaasneda palju trombe, on trombioht ka diabeedihaigetel.

Väikeseid trombe tekib ikka

„Organismis tekib ikka mingeid väikeseid trombe,” ütleb doktor Viigimaa. „Aga veri lahustab need ära.” Ent vanemas eas läheb trombide veres lahustumise võime kehvemaks. Selle vastu aitavad tervislik elulaad, eelkõige liikumine, mis paneb vere kiiremini käima ja vähendab trombiohtu, ning õige toiduvalik. Toidusedelisse kalaõlide lisamine vähendab arteriaalsete trombide teket.

Igaüks saab ise oma tervist hoida ja trombiohtu vähendada, süües kala ja tarvitades oomega-3-rasvhappeid. Samuti on head kõik puu- ja juurviljad. Seevastu rasvased toidud ning eriti loomsed rasvad, mis põhjustavad veresoonte lupjumist, tekitavad ka tromboose.

Veresoonte lupjumisel on doktor Viigimaa sõnul kolm suurt riskitegurit: peamine ongi loomsete rasvade tarbimine, kuigi on inimesi, kellel viletsast dieedist hoolimata on kolesterool normis, mis näitab, et palju sõltub ka geneetikast. Kuid meie laiuskraadil, kus geenid on kehvad, on enamikul inimestest, kes söövad rasvast toitu, kolesteroolisisaldus ülemäärane. Teine põhiline veresoonte lupjumise põhjus on suitsetamine ja kolmas põhjus on kõrge vererõhk. Järjest rohkem on tänapäeval lisandumas neljanda põhjusena kõrge veresuhkrutase. Paljudel isegi alla 60aastastel kipub see tõusma piiri peale või üle selle.

„Trombide ärahoidmine on paljuski meie enda kätes,” nendib doktor Viigimaa. Lisaks liikumisele nimetab ta tähtsaks vedeliku piisavat tarbimist, sest kui organismis on vedelikku vähe ja veri läheb paksuks, on ka see üks trombide tekkimise põhjus.

Ei ole saladus ja tuleb uskuda statistikat, et me oleme alkoholilembene rahvas. „Alkoholi kuritarvitamine tekitab sellele järgneval päeval vererõhu tõusu, teeb vere paksuks ja suurendab trombiohtu,” täiendab südamearst riskide loetelu.

Trombid ei tee meestel ja naistel vahet, see häda tabab mõlemaid, kuid arteriaalseid trombe on meestel isegi rohkem, sest neil on lupjumishaigusi rohkem.

Mitte ainult aspiriin

Abi saab aspiriinist. Kuid südamearst rõhutab, et seda ei tohi võtta ainuüksi teadmisega, et vanemas eas on aspiriin kasulik, nagu arvati aastaid või aastakümneid. Nüüd on hakatud kõnelema aspiriini kõrvaltoimetest, nagu näiteks verejooksud. Seetõttu tuleks enne selle ravimi tarvitamist arstiga konsulteerida.

„Kui on juba olnud südameinfarkt või mõni muu selline haigus, siis peab inimene aspiriini võtma. Aga kui seda olnud ei ole, siis lihtsalt profülaktikaks kõik üle 60- või 70aastased seda võtma ei peaks,” hoiatab professor Viigimaa. „Sõltub ikka riskiteguritest, mida tuleks oma arstiga läbi arutada. Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et aspiriini kasutamisel peaksid olema kindlad näidustused, seda kergekäeliselt võtta ei või,” ­selgitab arst.

Näiteks neil, kellel on maoülehappesus või esinevad kõrvetised, võib tekkida aspiriini tagajärjel maoverejooks. Umbes neljandik inimesi ei saa arsti sõnul kaua aspiriini tarvitada, sest neil tekivad kaebused ja see ravim muutub neile ohtlikuks.

„Kui inimene ei talu aspiriini, siis ei tähenda see seda, et tema jaoks teist varianti pole,” ütleb doktor Viigimaa. „On olemas uusi ravimeid, mis on aspiriiniga samas grupis, need toimivad trombotsüütidele ehk vereliistakutele samamoodi, kuid on veidi teise mehhanismiga. Need on kõik retseptiravimid, vaid aspiriini saab retseptita. Tõsise trombi ravimid on suukaudsed antikoagulandid, mida saab ainult retseptiga. Kuid ka nende puhul on kindlad näidustused, näiteks täielik südamelöökide ebaregulaarsus.”

Ravimtaimeteed on ohutud ja neid võib arsti sõnul ikka juua, kuid raske tervisehäda puhul pole taimetee kõige tõhusam ravim.

HEA TEADA

Verehüübimist mõjutavad:

• antiagregandid, sh aspiriin, mida tarvitatakse arteriaalse tromboosi ravimisel;

• antikoagulandid, mis ennetavad venoosset trombi;

• trombolüütilised ravimid, mida kasutatakse ajuinsuldi ja südamelihase infarkti ravimisel.

Trombe saab ära hoida, kui:

• aktiivselt liikuda;

• tervislikult toituda, sh vältides loomseid rasvu, eelistades kalatoite, puu- ja juurvilju ning tarvitades oomega-3-rasvhappeid;

• hoiduda alkoholist või seda mitte liigtarvitada;

• hoiduda suitsetamisest.

Allikas: doktor Margus Viigimaa