Kas tõesti nii, et lihtsalt kõnnid ja lükkad?

Valga kultuuri- ja huvialakeskuse hooldusjuht Artur Drubinši (59) kinnitusel on ikka suur vahe, kas lükkad lund labidaga või lihtsalt kõnnid ja lükkad lumepuhurit. Samas toob ta välja miinuse, et lörtsist ja märga lund lumepuhur ei armasta. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi tänavune talv on üsna lumevaene, ei ole meile ­võõrad ­lumerohked ajad, mil ­mõnikord peab lund ­lükkama lausa kaks korda ööpäevas.

Kui lükatav ala piirdub mõnekümne meetriga, on heaks abi­meheks lumelabidas või -sahk, aga kui lund on vaja lükata suurema ala pealt, tuleb appi lumepuhur. Eriti kui selg kergesti kangeks jääb ja põlved enam esimeses nooruses pole.

Valga kultuuri- ja huvialakeskuses kasutatakse juba kolmandat talve lumepuhurit, mis soetati kojamehe töö hõlbustamiseks. Keskuse hooldusjuht Artur Drubinš (59) ütleb, et lumepuhur on hea asi, kuid see pole mõeldud suurte ja laiade platside lükkamiseks, kuna puhub lund mõne meetri kaugusele – suurel platsil peab seetõttu lund omakorda teisaldama hakkama.

„Aga ideaalne on see pargi-, kõnni- ja sissesõiduteede puhastamiseks,” kiidab Drubinš. „On ikka suur vahe, kas lükkad lund labidaga või lihtsalt kõnnid ja lükkad lumepuhurit.” Samas toob ta välja miinuse, et lörtsist ja märga lund lumepuhur ei armasta.

Kui Pärnumaa mees Andres (51) seitse aastat tagasi maal maja valmis sai ja lund rookima tuli hakata, ostis ta algul lumesaha. Et ainuüksi majast sõiduteeni oli tarvis puhtaks lükata 35 meetrit pikk ja 6 meetrit lai teejupp, lisaks peaaegu sama palju garaaži ja kuuri juurde, kasutas ta sahka viis korda, siis vihastas ning helistas Pärnu Stokkeri poodi ja küsis, mis neil pakkuda on. „Helistasin ja küsisin, kas masin tööd ka teeb. Poiss ei osanud öelda, helistas natukese aja pärast tagasi ja ütles, et proovis järele, teeb küll. Ajasin siis autole hääled sisse ja tõin ära,” kirjeldab mees lumepuhuri soetamise lugu.

Kuigi tollal oli masin väga kallis (üle 18 000 krooni), sest lumepuhurid alles hakkasid Eestis müügile tulema, ei kahetse Andres hetkegi seda ostu. Masinat on kasutatud kuus-seitse aastat ning mees arvab, et sama kaua peab veel vastu, sest hooldanud on ta seda korrektselt. „Kui pole küla peal riist, peab kindlasti hästi vastu,” leiab ta.

Suurt maa-ala, mis majaümbrusse jääb, lükkab ta lumepuhuriga puhtaks umbes poolteist tundi. Labidaga läheks vist nädal, arvab ta ise. Ja iga lumega ­Andres õue ei ruttagi – kui seda sajab viis sentimeetrit, tallab ta sissesõidutee autoga lahti. „Muidu läheb poolemeetrisest lumest probleemideta läbi,” kirjeldab mees.

Naisedki saavad hakkama

Ka Andrese naine Edi (52) saab lumepuhuriga kenasti hakkama ning kasutab seda sageli. „Minu naisterahva mõistus käib sellest üle küll,” räägib naine, et seda on lihtne kasutada ning erikoolitust läbima ei pea. Keeruliseks läheks tema arvates siis, kui peaks ise ka masinat hooldama – see olgu ikkagi meeste rida, kuigi häda korral õpiks sellegi ära.

„Masin on küll kallis, aga kui pinda juba üle 30 ruutmeetri, tasub see igati ära,” sõnab Andres, kellelt naabrimees esiti uuris, et mis mõtet nii kallist masinat osta. Kaks talve tagasi aga soetas temagi endale lumepuhuri.

Tööd hõlbustavad lumepuhurid koguvad rahva seas üha suuremat populaarsust. Eriti maakodudes, kus lükatav pind on suur ning sõiduteele jõudmiseks tuleb läbida arvestatav vahemaa. „Positiivne on, et puhuriga töötades väsib inimene palju vähem, kui labida ja sahaga lund rookides. Tema töö seisneb üksnes puhuri järel jalutamises ja õigel ajal õigete kangide vajutamises,” põhjendab Baseilo OÜ juhataja Aleksander Pritsik.

Pritsik nendib, et masinate tööpõhimõte on iseenesest lihtne – rattad veavad puhurit edasi, selle ees tööorganis olev tigu kogub ja purustab lume ning tiivikulabad paiskavad selle suunajast välja. ­Erinevused tulevad mängu masina võimsuses, töölaiuses, mugavuses, konstruktsioonis, kas masin on roomikutega või vedavate ratastega jne. Enamikul puhuritel on muudetava kiirusega edasivedu ja tagasikäik. „Kiiruse määrab aga lume paksus, paksemas lumes tuleb liikuda aeglasemalt, õhema lume koristusel aga võib kasutada suuremat kiirust,” kirjeldab ta.

Lumepuhurite hea omadusena toob Pritsik välja, et lumi ei jää inimese krundile kõrgete vallidena, nagu labidaga puhastamisel, vaid puhur laotab lume ühtlaselt laiali. Selle väljaviskeava on võimalik liigutada horisontaalselt nii vasakule, ette, paremale, taha kui vertikaalselt üles-alla. „Võimsamad puhurid on maksimaalpööretel võimelised lund kuni 20 meetri kaugusele heitma,” väidab kaupluse ­juhataja.

Puhur saab kõvasti vatti

Kadrinas elav Rein Kriks (62) töötab juba viiendat aastat Eesti Raudtee kinnisvarahooldajana ning talvel on tema vaieldamatu abivahend lumepuhur, sest töö näeb ette perroonide ja ülesõitude puhastamist.

Tema kasutuses on Partneri masin ning kuigi raudteehooldajate käes saavad lumepuhurid kõva vatti, arvab Kriks, et lisaks käidud viiele aastale peab puhur veel vähemalt sama palju vastu. Mootor on puhuril tugev, kuid muu tahab aeg-ajalt putitamist. „Meil armu ei anta, väga palju lõhub ka raudteekild,” kõneleb mees. „Minu masinal on katki läinud ainult üks hammasratas ja üks tross.”

Plussidena nimetab mees lumepuhurite töökindlust ja usaldusäärsust. „Käima läheb see iga ilmaga. Kui meil hiljuti autosahk ära lagunes, siis puhuriga saime ikka tööd teha,” kinnitab ta. Miinusena mainib Kriks vaid oma lohakust: masinat tuleb pärast kasutamist ka puhastada, muidu võib järgmisel käivitamisel esineda probleeme.

„Kui perel on juba 100 meetrit teeni, siis tasub lumepuhur end igati ära,” soovitab Kriks. Näiteks Kadrina perrooni ja ülesõidu lükkab ta üksinda puhtaks ­tunniga.

KASULIK TEADA

Lumepuhureid on kahte ­tüüpi, ühe- ja ­kaheastmelised:

• Üheastmelised on lükatavad ja väiksemad ning nende edasi­minekut kergendab tiguseade, mis ühtlasi keerab lume maast üles ning suunab edasi väljaviskeavasse. Üheastmeline lume­puhur on hea valik linnamajapidamistes, kus vajavad hooldamist peamiselt kiviparketiga sissesõidutee ning jalgtee. Selle frees jätab väga puhta pinna ning ei vigasta sillutist, sest erinevalt ­kaheastmelisest puhurist on selle rootori labad kummist.

• Kaheastmelise puhuri valikut peaks kaaluma siis, kui koristatavad alad lähevad juba suuremaks ja nende aluspinnad on eba­tasased. Sel juhul tekib vajadus suurema jõudluse, edasiveo ning reguleeritava kõrgusega jalaste järele.

Kui üheastmelistes masinates paiskab pöörlev rootor kogutud lume ise välja, siis kaheastmeliste freeside puhul suunab pöörlev rootor lume eraldi tiivikule, mis selle siis väljavisketorusse saadab.

Allikad: Jaanus Vahesalu (Husqvarna Eesti OÜ) ja Jaan Lusikas (Reginett OÜ) Postimehe veebiväljaande Tarbija24.ee vahendusel