Õige hool tagab kasvuhoonele pika ea

Kasvuhoone

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kõige odavama kasvuhoone saab kilega ­kattes, see peab vastu ­vähemalt ­neli-viis aastat, tihti ka kauem. Aiandus­spetsialist Tiina Paasik ­tutvustab ­uuemaid ­kattematerjale, mis õige ­hoolduse korral üsna pikalt vastu peavad.

Räpina aianduskooli õpetaja Tiina Paasik on pikaaegse kogemusega aednik, kes on kasvuhoonetega palju kokku puutunud. Tema hinnangul võivad tänapäevased kasvuhooned ja nende kattematerjalid kile, klaas või polükarbonaat ehk kihtplast õige hoolduse korral üpris kaua vastu pidada.

Tänapäevane kile kestab kaua

Euroopas on Paasiku teada viimasel ajal moodi läinud klaaskasvuhoone. „See kestab aastakümneid ning näeb hea välja, uhkete majade kõrval on see ju oluline. Minu arvates on klaaskasvuhoone kõige ilusam,” kõneleb ta.

Klaasi eeliseks on ka asjaolu, et seda saab suvel klaaside varjutamiseks katta lubjapiimaga, mida on hiljem kerge maha pesta. Lisaks on aiandusõpetaja sõnul klaastahvleid lihtne välja vahetada. Seda tehakse siis, kui tahvlid on purunenud või mõranenud.

Kõige odavam kasvuhoone kattematerjal on endiselt kile, mis Paasiku ütluse järgi kestab vähemalt neli-viis aastat, tihti kauem. „Ohuks on varesed ja hakid, kes võivad seda ülevalt nokkida, teine mure on tuul, mis kasvuhoonet harja poolt rebima võib hakata,” kõneleb Paasik.

Aiandusõpetaja hoiatab, et praegu toodetud kilet ei tasu igal kevadel peale panna ja sügisel maha võtta, sest nii jäävad kilesse kruvikohad, mis hakkavad rebenema ning vett sisse laskma. Laest tilkuv kondensvesi aga mõjub enamikule kultuuridele väga halvasti, näiteks ettekasvatatavates külvikastides võib see põhjustada tõusmepõletikku. Vesi peab kattelt mööda seinu alla valguma ega tohi laest tilkuda.

Katet uuenda lagunemise korral

Tiina Paasik soovitab kasvuhoone kattematerjali või selle osasid vahetada siis, kui need purunevad, inventuuri tasub teha just kevaditi. Kihtplasti pestakse, aga välja ei vahetata, see peab üldjuhul vastu vähemalt kümme aastat.

Taimed vajavad valgust, värsket õhku ja haigusvaba keskkonda. Seega tuleb kasvuhoone kattepindu Tiina Paasiku jutu järgi nii seest kui väljast, kas sügisel või kevadel puhastada. Määrdunud klaaskate või polükarbonaat ehk kihtplast ei lase enam hästi valgust läbi ning konstruktsiooni sisepindadele võivad koguneda kahjurite munad.

Kui kasvuhoone on vundamendil, peab tugevalt harjates sealt eemaldama sambla. „Kui kasvuhoonet pidevalt hooldada, siis sammaldumise probleemi praktiliselt ei ole. Samuti on märksa vähem muid muresid,” sõnab Paasik.

Tähelepanuta ei tohi jätta kasvuhoone nurki, vahesid ja pragusid. Kui külvikastide, pottide ja aiatööriistadega sügisel ei tegeldud, peab ka need kevadel puhtaks pesema rohelise seebiga või desinfitseerima kaaliumpermanganaadi lahusega.

Kui sügisel on jäänud ka umbrohu ja muud taimejäänused koristamata, peab selle töö nüüd kevadel ette võtma. Võimalike haigustekitajate leviku piiramiseks on mõistlik kogu materjal ära põletada.

Puitkarkassiga kasvuhoones võib ­kevadel välja vahetada katkised ja mädanema kippuvad puidust osad, eriti need, mis asuvad maapinnale lähemal. Mõistlik on puitkarkassi töödelda mõne taimedele ohutu puidukaitsevahendiga. Alumiiniumist või muust materjalist raam tuleb vajaduse korral puhastada, puitkarkass ka värvida.

Täielik mulla vahetamine pole Tiina Paasiku sõnul enamasti vajalik, pigem tuua juurde värsket komposti ja pinnas läbi kaevata. Kui taimed olid eelmisel aastal haiged, tuleb vahetada 10sentimeetrine kiht kasvupinnast. „Kasvuhoonest eemaldatud pinnast saab kasutada näiteks viljapuuaias. Uus kasvupinnas tuleb valida vastavalt kasvatatavale kultuurile, selleks sobib müügilolev kasvuturvas,” tõdeb aiandusõpetaja. Samuti võib tema kinnitusel lisada uuele mullale liiva, sest see on steriilne ja muudab mulla ka õhulisemaks.

Tagasi üles