Suur elumuutus: Alma läheb uude koju

Kolimisauto. Foto: shutterstock.com

Alma oli oma 84. eluaasta künnisele ­jõudes pidanud viis aastat ­lesepõlve ning saanud üle lahkumiskurbusest ja -valust, mida tundis pikka aega pärast 52 aastat kestnud abielu lõppu. ­Viimased ­kooseluaastad oli ta oma Heino kahanevat elujõudu optimismiga ­toetanud ja lõpuks teda põetanud.

Siis äkki ühel aastavahetusel, uue aasta hommikul, kui mees unepealt igavikku suundus, tundis Alma suurt tühjust. Sellele järgnes vaikne leppimine üksindusega. Tuli küll rääkida koduhooldajaga, kuid üha vähem tahtis ta teistega suhelda. Ainus, kellega suhtlemine rõõmu tegi, oli õetütar.

Kuid vanadaami tervis halvenes tasapisi, sagenesid tasakaaluhäired ja kukkumised, ning Almal tuli leppida arsti soovitusega mitte enam üksipäini elada.

Et ta aga tervise üle ei kurtnud, igatses ta elupaika, kus oleks piisavalt omaette olemist, samas vajaduse korral ka abi käepärast võtta. Süüa teha ja poes käia ta enam ei soovinud. Almale tundus, et see kohustus sai täidetud, kui abikaasa lahkus. Pealegi oli see viimastel aastatel koduhooldaja mure.

Kuhu ma minema pean?

Kuhu siis elama asuda? Kindlasti mitte kaugele Tallinnast, kus elasid õetütar ja mõned sugulased. Aga kindel otsus oli mitte omastele koormaks olla. Ta oli majanduslikult kindlustatud ning võis endale lubada omaette tuba heas pansionaadis.

Õetütrega asja arutades jõudsid nad otsusele, et üle tuleks vaadata pealinna lähiümbrusesse jäävad eakate kodud. Paljudes polnud kohe vaba kohta võttagi. Teiste seas otsustas Alma vaatama minna Benita Kodu, mis asub Keila ja Paldiski vahel, Tallinnast vaid 25 kilomeetri kaugusel.

Benita eakate kodu kasuks kõneles mitu asjaolu. See oli uus, mitte vanast ümber ehitatud, ehkki ka viimaste hulgas võib olla korralikke ja keni kohti. Metsatukas asuv kahekorruseline hoone tundus esmapilgul üsna väike. Nagu elumaja, kus kõik naabrid on tuttavad ja teada, mõtiskles Alma. Lumi sillerdas maja ümber puudel ja põõsastel. Pole võimatu, et siin mõni kitseke või rebane akna tagant mööda lipsab, mõlgutas ta mõtteid.

Majja sisenemisel tabas tulijaid esimene meeldiv üllatus – avar ja kõrge ­fuajee meenutas hotelli. Silma hakkas kohvikulett, vitriinis küpsetised. Almal oli tavaks kella nelja paiku kohvi juua. „Sellega on siis hästi,” mõtles ta pool­valjult.

Selgus, et võimalik on isegi nädala jagu paigal olla ja järele proovida, kas on nii hea, et siia pikaks ajaks või päriseks tulla. See mõte meeldis Almale väga.

Rohkem ruumi, odavam hind

Tulles vastu nõudlusele soodsa hinna ja hea kvaliteediga kahekohaliste tubade järele, suurendas Benita Kodu 2013. aasta detsembris kohtade arvu. „Nüüd saab Benita Kodus muretut vanaduspõlve veeta senisest poole rohkem inimesi,” ütles aktsiaseltsi Benita Kodu juhataja Marilin Vaksman. „Ühe- ja kahekohalistes tubades on kokku 140 kohta. Kohtade arvu suurendamisega oleme korrigeerinud ka hinnakirja ja ühtlustanud eri hinnaga paketid, säilitades pakutava teenuse kõrgetasemelise kvaliteedi.”

Uue hinnakirja järgi maksab üks kuu alates 720 eurost inimese kohta (24 eurot ööpäevas) senise 1050 euro asemel. Hinnas sisalduvad majutus kahekohalises toas, soe hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning personali abi igapäevatoimingutes ja päeva sisustamisel. Hinna alandamine ja kohtade arvu suurendamine sai võimalikuks tänu sellele, et senised ühekohalised toad muudeti kahekohaliseks ja soetati juurde mööblit.

Benita Kodu hindade allahindlusest teavitamise kampaania jooksul jõudsid selle aasta jaanuarikuus reklaamvoldikud paljude Tallinna ja Harjumaa eakateni. Mõnele võis tulla üllatusena, et kuidas just talle teati nimeliselt ja õigel aadressil reklaami saata. „Benita Kodu soov oli soodsama hinna teavituskampaaniaga jõuda ka nendeni, kes võiksid meie teenuste vastu huvi tunda, aga kel puudub internetivõimalus. Seepärast saadeti neile info paberkandjal. Reklaami adressaatide ja otsepostituse eest kandis hoolt Eesti Post. Samas ei tea ei Benita Kodu ega Eesti Post adressaatide nimesid, sihtpostituseks vajalikke andmeid väljastab Rahvastikuregister,” selgitas Benita Kodu juhataja Marilin Vaksman.

Kui raha ei jätku

Paljudele peredele võib Benita Kodu kuumakse käia üle jõu. Siis tasub uurida, kas on sobivat eakate kodu kodukoha vahetus läheduses, või otsida koht hoopis sugulaste kodupaigaga samas maakonnas, et neil poleks kaugele külla sõita.

Sotsiaalministeeriumi 2013. aasta andmetel on Eestis üle 6300 üldhoolduse ja statsionaarse õenduse, varasema nimetusega hooldusravi kohta. 2012. aasta lõpul oli üldhooldusele mõeldud kohti 6680, ­sellele lisandus õendusabi. Keskmiselt tuleb Eestis eakate kodu koha eest välja käia 530 eurot kuus.

Statistikaameti 2012. aasta andmetel on Eestis 138 täiskasvanute hoolekande­asutust, kus on 6130 klienti. Neist Harjumaal on 15 asutust 1237 kliendiga. Kui lisada erihoolekandeteenuseid pakkuvad asutused, on majutusasutusi 243 ja kliente kokku 10 806.

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask selgitas, et järjekorra pikkus üldhooldust pakkuvates asutustes sõltub paljudest asjaoludest. „Osa üldhooldekodusid ei soovi näiteks lamajaid kliente, mõnel eakate kodul puuduvad kohad dementsusega inimestele turvaliste tingimuste pakkumiseks ja osade puhul tekib järjekord neil juhtudel, kui soovitakse kohta kindlasse piirkonda,” põhjendas ministeeriumi peaspetsialist Armo Vask.

Sangastes on tervisemaja

Valgamaal Sangaste alevikus endise algkooli ruumides asub 24 kohaga tervisemaja, kus elavad eakad, kes endaga ise toime tulevad. See kuulub Sangaste pansionaadi juurde, mis on tavapärane 30 kohaga hooldekodu. Jaanuaris täitus kaks aastat tervisemaja avamisest.

„Meie võtame vastu kõiki inimesi üle Eesti, me ei ole ainult oma valla rahva jaoks,” ütles juhataja Ruth Muttik (pildil). Selles ühiskodus elab 18 naist ja viis meest, nende seas kaks abielupaari.

Sangaste tervisemaja 24 kohta on praegu kõik täidetud. Elaniku kuutasu on 385 eurot. Selle hinna sees on ka ravimikulu. Perearst on lähedal, pansionaadis. Kui kellelgi on vaja minna eriarsti juurde, siis viiakse ta Valka või Tartusse. „Meil on keskküte, vesi ja elekter selle hinna sees,” selgitas juhataja. Tema väitel tuleb tervisemaja selle kuutasuga ots otsaga kokku.

Nii pansionaadis kui tervisemajas on ka kõik töökohad täidetud. 12 aastat tagasi hooldekodu rajamisega alustanud Ruth Muttik ütles, et ei võta tööle inimest, kes eakatega toimetada või suhelda ei oska. „Meie töötajad loovad majas hea õhkkonna,” lisas ta. „Neile meeldib siin töötada ja meie elanikud on rahul.”

Järjekord on ukse taga

Tallinna lähedal Viimsis asuvas Rannapere pansionaadis on kõik 64 kohta täidetud ja järjekord ukse taga. Juhatajal on nimekiri neist, kes kohta ootavad. Kui tekib mõni vaba koht, täitub see üsna pea.

Pansionaadis on ühe- ja kahekohalised toad, igaühel oma esik, duširuum ja terrass. Üheinimesetuba maksab 1015 eurot, koht kaheinimesetoas 790 eurot kuus. Hinna sees on mähkmed, tavaravimid, hügieenivahendid, ratastool või käimispukk, samuti söögikorrad, hooldus, põetus ja muu. Juuksuriteenuseid, maniküüri ja pediküüri saab soodushinnaga.

Pansionaadi juhataja Peeter Saar ütles, et Rannaperet väärtustatakse ka hea asukoha tõttu: lähedal on kauplused, bussipeatus, haigla, ümbrus on ilus ja turvaline ning bussiühendus Tallinnaga väga hea. Peeter Saar on rahul maja projektiga, mille kavandas juba Kirovi kalurikolhoosi ajal majandi vanade­koduks arhitekt Rein Weber.