Ujuma võib õppida igas eas

Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Siiri Rebane

,

Elukiri

Kui juhtusite lapsena elama veekogudest ja basseinidest kaugel ega oskagi nüüd, täiskasvanuna, ujuda, aga ometi tahaksite, siis teadke: ujuma võib õppida ka vanemas eas.

Kaks pealinna prouat on selle kenaks kinnituseks. Anne oli 55- ja Ly 48-aastane, kui sõbrannad ujumiskursustele otsustasid minna.

Kõik ei sünni veekogu äärde

Anne ja Ly elasid lapsena merest ja järvedest kaugel ja kuna tol ajal oli Eestis basseine oluliselt vähem, siis polnudki ujumist kusagil õppida. "Meie kooliajal oli tavaline, et väiksemates koolides polnud ujulat ja seega polnud ka ujumise tunde," räägivad nad.

Aastad ja suved läksid, kuid ikka ei tulnud ujumine Annel ja Lyl välja, nii nagu oleks tahtnud. "Püsisime vee peal ja veidi oskasime ka ujuda, kuid meres või järves supeldes tundsime hirmu. Veidi kindlamalt tundsime ennast basseinis, sest siis oli kindel, et põhi jalge alt ei kao," ütleb Anne.

Ly sõnul oli tal lausa kinnisidee ujumine selgeks saada, aga ometi see ei õnnestunud. "Tihti olid suvel ilmad sellised, et ei saanudki vette," meenutab ta. Mõte ei andnud aga rahu ning vabal ajal külastasid Ly ja Anne spaasid ja basseine. Samas vaatasid nad kadedusega neid, kes end vees kindlalt tundsid ja nii veekogudes kui ka sügavas basseinis julgelt ujusid.

Kuuldes, et Tallinnas Kalevi ujulas toimuvad täiskasvanute ujumiskursused algajatele, läksid Ly ja Anne piiluma, mida seal tehakse. Nad kartsid, et ehk on treener kuri ja karm ning õppijad kõik 18-aastased. Nähes sõbralikku treenerit Julia Kurbat, söandasid nad küsida, kas nemadki sobiksid õppijate hulka. Julia tõdes, et noortel läheb õppimine küll kiiremini, aga julgustas, et kui naistel algul ka aeglaselt läheb, pole sellest midagi, vajadusel võib teha ju mitu kursust.

Kõhkluste järel kursusele

Nii said sõbrannadest ujumise õppijad. Üks kursus Kalevi ujulas tähendab kümmet tunniajalist treeningut. Anne meenutab, et esimene tund algas ehmatusega: nägu tuli kohe vette panna, õpetati vees hingamist. Tasapisi sai Anne pea vee alla pistmise hirmust siiski lahti.

Lylgi oli hirm pead vette panna. "Enne ujusin vaid kuidagi koera, aga edasi eriti ei saanud ja kindlasti pidi olema pind jalge all," räägib ta. "Nüüd julgen üle pea vees ujuda, kui tean, et jaksan distantsi ära ujuda. Ulgumerele ma muidugi ei kipu, aga hirmudega tuleb tegeleda, muidu ei saagi neist lahti." Ly märgib, et selili ujumise õppimine võttis aega, aga selgeks see sai ja nüüd naudib ta seda täiega.

Anne meenutab, et umbes kolmandal-neljandal tunnil hakkas ta veega sõbraks saama. "Kui tundsin, et jään selili kindlalt vee peale pidama ja suudan selili ujuda, siis oli see väga mõnus tunne," õhkab ta. Iga kord tunnist ära minnes oli sõbrannadel väga hea meel, et tuldud sai.

Algajate kursus toimus väiksemas, 25-meetrises basseinis. 50-meetrisesse basseini, kus ühes otsas sügavust 4,5 meetrit, viiakse õppijad alles kursuse lõpus ja kedagi ei sunnita, kui ei julge sügavasse vette minna. "Esimene kord oli üsna hirmutav, ei kipu ka praegu sinna," ütleb Anne. Kartusest sügava vee ees pole ta enda sõnul veel päris lahti saanud. Aga treenergi oli kinnitanud, et veehirmust vabanemine võtab aega. Anne sõnul on tal kindlam ujuda seal, kus jalad põhja ulatuvad, et vajadusel, ära väsides, saaks jalad maha panna, sest ka füüsiline vastupidavus mängib ujumisel rolli.

Esimese kursuse järel said võtted enam-vähem selgeks, aga et kindlust rohkem oleks, võtsid naised ka teise kursuse. Nüüd kinnitavad nad, et on nende 20 tunniga väga palju õppinud. "Me ei uju veel kiiresti, aga ujume," rõõmustavad nad. "25 meetrit suudan korraga ära ujuda, keeran ringi ja siis ujun veel 25 meetrit. Vanasti jaksasin viis meetrit ja siis oli juba vaja torust kinni haarata," lisab Anne.

Preemiaks Türgi reis

Ujumiskursused läbi, premeerisid sõbrannad ennast Türgi reisiga.

"Olime nii õnnelikud, sest oskasime nii selili kui kõhuli ujuda, meil polnud enam sellist veehirmu nagu varem," räägivad nad. "Igal vabal hetkel supsasime hotelli basseini ujuma, lainetega meres end veel hulljulgelt ei tundnud."

Anne ja Ly ütlevad kõigile eakaaslastele, kes kõhklevad, kas ikka tasub enam ujuma õppimist proovida, et muidugi tasub. "Tunne, mille pärast saate, on super!" teavad nad omast käest. Ujumine pole üksnes meeldiv, vaid ka kasulik, see aitab tervem püsida või mõne haigusega paremini toime tulla. Näiteks liigesehädade puhul oleks jooksmine raske, liigutamist liigesed aga vajaksid, vesi on selleks parim keskkond. Vanemas eas soovitavad arstid tihti tegeleda just ujumisega, see sport ei nõua ka erilist füüsilist ettevalmistust.

Täiskasvanute ujumiskursused

Kalev Spa müügijuht Meeli Eelmaa kinnitab samuti, et igas eas on võimalik ujumine selgeks saada. Ei pea kartma, et 70-aastaselt on see rong läinud. "Kõige väiksema vigastuste ohuga spordialaks peetakse ujumist ning samuti kõiki treeninguid, mis on seotud veega, olgu see vesivõimlemine või vesiaroobika. Vesi on turvaline," julgustab Eelmaa.

Kevade lähenedes kasvab huvi ujumaõppimise vastu. Kalev Spas viiakse läbi täiskasvanute ujumiskursusi nii algajatele kui edasijõudnutele. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas, ühe kursuse raames saab 10 treeningut.

"Kui algajate kursusele tuleb ujumisoskuseta inimene, kes teeb kõik treeningud kaasa ja on motiveeritud, siis kahe kuu pärast ta oskabki ujuda," ütleb Eelmaa.

Naisi on õppijate hulgas rohkem, vanused on erinevad, ka algtase on erinev. Paljud tulijad oskavad veidi koera või konna ujuda, kuid soovivad rohkem osata ja tulevad sellepärast. Vastavalt oma oskustele saab võtta kas algajate või edasijõudnute kursuse, võib võtta ka mitu kursust järjest. Et õpitu kinnistuks, on mõistlik pärast kursuse lõppemist käia edasi basseinis ujumas, arvab Eelmaa.

Veekartus on põhiline, mille pärast paljud pole seni ujuma õppinud. Mõni ei julge üle pea vette minna, mõni ei julge pead vee alla panna. Mõnel on ka uppumishirm. Hirmust lahtisaamisel aitab palju see, et ollakse grupiga koos, treener pakub välja tegevused, neid hakatakse järele tegema ja unustatakse märkamatult oma hirm. Korraga avastatakse, et kartust polegi.

Treeneri juhendamisel õppijale annab kindlustunde teadmine, et oskaja on kohal, kui hätta peaks jääma. Madalas basseinis ulatuvad jalad alati põhja, saab äärest kinni võtta ja vesi paistab läbi. Eelmaa sõnul ongi algajale tähtsaim saavutada vees turvatunne.

Kes tahaks ujumist õppima hakata, aga tunneb, et pole päris terve, arutagu see plaan eelnevalt oma arstiga läbi. Mõne tervisehäda korral saab ujumisest endale koguni raviprotseduuri teha. Selleks peab aga ujuda oskama, kas või algelisel tasemel. Kõige parem, kui seda saaks teha koos professionaalse ujumisõpetaja ja teiste ujumishuvilistega, arvab Eelmaa.