Vitamiinid – kas ja mida võtta?

Vitamiinid. Foto: ANDRES TEISS/PM/SCANPIX BALTICS

Siiri Rebane

,

Elukiri

Vitamiinide kestvast puudusest võib tekkida mitmesuguseid tervisehäireid - milliseid, see oleneb vitamiinist, mida organismil napib. Siiski pole mõtet pidevalt kõikvõimalikke vitamiine nii-öelda igaks juhuks võtta.

Eesti Apteekrite Liidu juhataja Kai Kimmel leiab, et kui toit on mitmekülgne ja täisväärtuslik, ei teki tervel inimesel üldjuhul vitamiinipuudust. Kui siiski, siis kõige sagedamini aastaajal, mil toidus vitamiine vähe, see tähendab praegu.

Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust. Nad on eluks hädavajalikud, aga organism vajab neid väga väikestes kogustes. Normaalne, tasakaalus segatoit rahuldab terve inimese vitamiinivajaduse, kinnitab Kimmel.

Pikemat aega kestvad toitumisekstreemsused, näiteks dieedid või taimetoitlus, on tervisele kahjulikud, kuna osast vitamiinidest ja mineraaainetest jääb organism siis ilma. Kimmel teab isegi juhtumit, kus ema ei andnud oma vastsündinud lapsele rinnapiima põhjusel, et see on loomne. Kui täiskasvanud inimene oma tervist rikub, on see tema valik, aga lapsevanemal pole õigust lapse tervist rikkuda. Vastupidi, tal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks täisväärtuslikku toitu, ütleb Kimmel.

Pärast haigust vitamiinidest turgutust

Sõltuvalt ealistest iseärasustest ja organismi eriseisunditest on vahel siiski vaja vitamiine toidule lisaks võtta: näiteks mõne haiguse ajal või järel, muu hulgas antibiootikumikuuri järel.

Pärast antibiootikumikuuri on soole mikrofloora, kus toimub mõne vitamiini süntees, kahjustatud - siis võiks teha ühe polüvitamiinikuuri. Aga näiteks tuberkuloosiravimid ja suhkruhaigus põhjustavad suurema vajaduse B-grupi vitamiinide järele.

Kimmel soovitab mitte tõtata apteeki äsjanähtud reklaami ajel, vaid pidada nõu oma arsti või apteekriga, milliseid vitamiine parajasti just vaja oleks. "Igaks juhuks" vitamiini võtmisel pole mõtet, organism on nii tark, et ei lase ülearusel imenduda, vaid väljutab selle.

Kimmel ei usu, et keegi suudaks nii palju vitamiine süüa, et oleks põhjust rääkida vitamiinide üledoosist. Üleliia suurest kogusest annab organism mingil moel märku, olgu kõhulahtisuse või nahalööbega. Näiteks võib saada kõhulahtisuse, kui anorgaaniliste magneesiumiühenditega on liiale mindud. Samas on aga magneesium - õiges koguses - südamele ja närvidele hea, lõõgastab hästi lihaseid. Magneesiumi võiks võtta siis, kui jalad-käed surevad ära, tõmbuvad krampi.

Hüpovitaminoosist ehk vitamiinivaegusest halveneb inimese üldseisund, selle tunnusteks on väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, pea-, liigese- ja lihasevalud, vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Aga kuna sellised tunnused on iseloomulikud ka paljudele muudele tervisehäiretele, siis enne kui hakkate vitamiinipurkide kirjus reas endale midagi valima, pidage ikka nõu spetsialistiga.

Kimmel ütleb, et tavaline apteegikülastaja ei oska ega peagi oskama suures vitamiinipurkide hulgas orienteeruda, ostjale annab nõu apteeker, kes on saanud piisavalt koolitust. "Kui inimene tuleb apteeki, kuulan ta mure kõigepealt ära, tahan teada, miks ta tahab saada vitamiini," räägib ta. "Kui inimene on lihtsalt väsinud või tunneb kevadväsimust, siis on valik teistsugune kui mõne raske haiguse järel." Valiku tegemisel tuleb arvestada ka vanust: erinevas eas inimestele on erinevad polüvitamiinide komplektid.

Need, kelle toit pole täisväärtuslik ja mitmekülgne ning kelle eluviisid pole kõige tervislikumad, vajavad "purgivitamiine" rohkem. Näiteks suitsetajad ja suured kohvitajad peaksid rohkem C- ja B-vitamiini tarbima. Aga apteegivitamiinid ei saa muidugi toitu asendada. Vitamiinid mõjutavad ainevahetust, kogu organismi talitlust, aga energiaallikad nad pole, kõhtu neist täis ei saa.

Paar ebatervisliku menüüga päeva ei tähenda veel seda, et tuleks kohe üks polüvitamiinikuur teha. Organismis on vitamiine teatud varuga. Kuuri on vaja pikemaajalise vitamiinivaese toitumise või suure vitamiinikao järel.

Ka paljudel mikroelementidel on sarnane roll vitamiinidega, needki on vajalikud ainevahetuseks, organismi ülesehitamiseks ja täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks. Ka neid vajatakse üksnes väga väikestes kogustes, aga kõigil neil on oma kindel funktsioon, näiteks rauda on vaja vereloomes, seleen ja tsink on kasulikud veresoontele ja nii edasi. Paljudes polüvitamiinisegudes on ka mitmesuguseid mikroelemente.

Erinevate vitamiinide roll ja allikad

Vitamiine on kokku umbes paarkümmend, osa neist rasvas lahustuvad, osa vees lahustuvad. Erinevatel vitamiinidel on mõju organismi erinevatele funktsioonidele.

A-vitamiin. Vajalik nägemisele, naha- ja limaskesta rakkude arengus, luukoele, sealhulgas hammastele. A-vitamiin on tähtis antioksüdant, ta on antikantserogeense toimega.
A-vitamiinipuudus põhjustab naha ja limaskestade kuivust ning nägemishäireid.
Allikad: kala- ja loomamaks, või, porgand ja teised juurviljad.

D-vitamiin. Oluline luude arengu reguleerija. Selle puudus põhjustab kaltsiumi ainevahetuse häireid. Kui veres tekib kaltsiumipuudus, aitab D-vitamiin seda saada luukoest, ja kui kaltsiumi on organismis palju, aitab see D-vitamiinil imenduda. Vitamiinipuudus ohustab imikuid ja väikelapsi, kes saavad D-vitamiini vaid toiduga. Täiskasvanud saavad vajaliku koguse peale toidu ka päikesekiirgusest. Päevas 20-30 minutit päikese käes viibimist tagab vajaliku päevase D-vitamiinikoguse tekke.
Allikad lisaks päikesekiirgusele: kalarasv, munakollane, pärm.
D-vitamiini imendumist häirivad rasestumisvastased pillid.

E-vitamiin. Põhifunktsioon on antioksüdantsus. Kestev E-vitamiinipuudus põhjustab häireid spermatogeneesis, rasestumisel ja hemoglobiini sünteesil.
Allikad: taimsed õlid, kapsas, porgand, linnaseleib.

B-grupi vitamiinid. Erinevate numbritega B-vitamiinidel on kõigil erinev ülesanne. Aga ühine B-grupi vitamiinidele on, et nad on väga vajalikud närvisüsteemile. Normaalsel toitumisel ei teki B-vitamiinide puudust. B-vitamiinide suurem vajadus võib olla suhkruhaigetel, rasedatel ja imetavatel emadel ning rasestusmisvastaste pillide tarvitajatel. Defitsiit võib tekkida liigsest alkoholi, tubaka ja kohvi tarvitamisest. Ohustatud on ka taimetoitlased.

B-grupi vitamiinide puudus väljendub isutuses, nõrkuses, väsimuses, kergesti ärrituvuses, depressioonis, mälu nõrgenemises, unehäiretes. B-vitamiinide puudusele organismis võivad viidata ka lõhed suunurkades, põletikud huultel, keele ja suu limaskestadel, juuste väljalangemine.

Allikad: loomsed toiduained - piim, maks, kala, munad, pärm, juust -, samuti köögiviljad.

C-vitamiin. Vajalik kogu organismi normaalseks funktsioneermiseks, naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks arenguks. C-vitamiinipuudust esineb harva, kuna seda leidub laialt tuntud ja levinud taimedes: must sõstar, kibuvitsamarjad, jõhvikas, kapsas, tsitruselised, paprika.

Puudus võib tekkida alkohoolikutel ja antibiootikumide tarbimise järel. Defitsiidi tunnused: valusad liigesed, siniste laikude teke kehal, haavade ja luumurdude kehv paranemine, igemete veritsus. C-vitamiini päevane vajadus on 50-200 mg.

Kai Kimmel soovitab teha vitamiinikuuri läbi kord või paar aastas. Sobilikumad kuud võiksid olla november-detsember ja märts-aprill. Toit pole sel ajal eriti vitamiinirikas, pealegi on see viirushaiguste ja ka sagedasem antibiootikumide tarbimise aeg.

Terve ja ennast hästi tundev inimene, kelle eluviisid on tervislikud ning kes toitub tervislikult, ei pea ilmtingimata vitamiine toidule lisaks võtma. Raskete krooniliste haiguste põdejad peaksid aga enne vitamiinipurgi valimist kindlasti nõu pidama oma arstiga, et välja selgitada, millise koostisega polüvitamiine või millist konkreetset vitamiini ta organism vajaks.

"Kindlasti ei peaks sattuma reklaami ohvriks, nii et seda lugedes või kuuldes kohe endal nimetatud tervisehädad avastate ja apteeki tõttate," rõhutab Kimmel.

Vitamiinide defitsiidi põhjused on:

•vale toitumine;

•pikaajalised dieedid;

•haigused ja ravimid;

•erilised füsioloogilised seisundid (rasedus, imetamine);

•ealised iseärasused - väikelapse- ja vanas eas on vitamiinivajadus teistsugune kui tervel täiskasvanul.