Ilmaennustajalt nõutakse aru pärast töödki

Merike Merilain. Foto: Elukiri

Kristel Schwede

,

Elukiri

"Mis ilm homme on?"

See küsimus huvitab meie muutliku ilmaga Eestimaa elanikke iga päev. Mõni vaatab lihtsalt aknast õue ja lepib sellega, mida näeb. Paljud kuulavad aga tähelepanelikult ilmaennustust.

"Täna on Eestis valdavalt pilves ilm. Paiguti võib tibutada vihma, laussajuala jõuab Läänemerelt saartele õhtul. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti 12 m/s. Sooja on 8-11 °C..."

Kõlab nagu tavaline sügisilm: päikest pole, niiskus poeb naha vahele ja vihmavarju koju jätta ei tasu. Head tuju samuti. Ilmajaama inimesi ei tasu vihmas ja tuules süüdistada, ega ilm pole nende toode nagu pagaritel sai.

Meie kodumaine ilm lihtsalt on ettearvamatu, selgitab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain, kes on ilma ennustanud ja huvilistele ilmainfot vahendanud juba kolmkümmend aastat. Kogenud ja elurõõmus sünoptik tunnistab, et Eestimaa ilma ennustamine on huvitav töö, sest iial ei tea, mis järgmise poole päeva jooksul muutuda võib.

Ilm on erinevates maades ja kultuurides alati olnud viisakas vestlusteema. Kui palju teie peate seltskonnas ilmast rääkima?

On paratamatu, et kui mina seltskonda satun, läheb jutt ikka ilma peale. Eks ilm ole nii neutraalne asi, et sellest võib alati rääkida. Alati tuntakse huvi järgmise aastaaja kohta: kevadel küsitakse, milline suvi tuleb, ja praegu uuritakse, milline talv ees ootab. Olen märganud, et millegipärast on ootused ilma suhtes alati liiga suured. Inimesed oleks nagu ära unustanud, et Eesti ilm on püsimatu. Siin Läänemere ääres on praktiliselt võimatu pikki prognoose teha.

Ega ma kodus lähedastega küll ilmast räägi. Tuttavatega põgusalt võib-olla puudutan seda teemat, aga enamasti on meil ikka muud jutud.

Kui kaua te ilmaennustamisega olete tegelenud?

Tuleb välja, et kolmkümmend aastat. Tulin omaaegsesse ilmateenistusse 1972. aastal pärast kooli lõpetamist, siis oli see ENSV hüdrometeoroloogiateenistuse valitsus. Vahepeal olin küll lastega kodus ja töötasin viis aastat üldhariduskoolis. Kuid meil on siin minust vanemaidki töötajaid.

Mis teid selles töös võlub?

Meie ilm on ammendamatu muutuste allikas. Olen rääkinud ka teiste maade meteoroloogidega ja just paljud endistest Ida-Euroopa maadest pärit inimesed on öelnud, et kui üleminekuajal teeniti leivale või mingi teise tööga, siis ilm on ikka hobi ja armastus.

Millistes koolides saab ilmaennustamist õppida ja mis on kõige tähtsam õppeaine?

Rakendusliku kõrghariduse hüdrometeoroloogias saab mereakadeemiast. Mõned meie instituudi noored teevad magistrikraadi TTÜ meresüsteemide instituudis meteoroloogia alal. Doktorikraadiga inimesed on meil Tartu Ülikoolist.

Minu põlvkonna inimesed on hariduselt geograafid. Meteoroloogia oli meil alates teisest kursusest süvendatud õppeaine. Kõige tähtsam aine meteoroloogia õppimisel on füüsika, just keskkonnafüüsika.

Millised on ilmaennustaja puhul olulised isikuomadused?

Inimene peab olema otsustusvõimeline. Praegu, kui arvuti kogu analüüsi ära teeb, arvutatakse ühest algsituatsioonist välja näiteks viiskümmend üks arengustsenaariumi. Nende keskmisel põhinebki see prognoos, mis lõpuks välja tuleb.

Peab endale asjad selgeks tegema ja suutma õige otsuse vastu võtta. Ei tohi jääda kõhklema, nii et üks otsus on ühest valdkonnast ja teine teisest, siis tekivad kokkupandud prognoosis vasturääkivused. Eks selliseid asju aeg-ajalt juhtub. Kunagi ei tohi mõelda, et olen sellist situatsiooni enne analüüsinud ja see on juba tuttav. Ilm on iga kord erinev.

Kui palju arvestab meteoroloogia rahvatarkusega?

Endale tuleb küll looduses jalutades mõni rahvatarkus meelde, kuid igapäevatöös toetume ainult sellele infole, mis meil siin arvutites on. Me ei vaatle siin ei linde, loomi ega putukaid.

Kui palju on viimase paarikümne aasta jooksul ilmaennustamine muutunud?

See on täiesti muutunud. Mäletan, kui ma alles alustasin. Igal hommikul saime värsked ilmaandmed, neid tuli analüüsida ja nende põhjal prognoos valmis teha. Analüüsi aluseks oli meil võimalikult värske ilmakaart, kuhu olid kantud maapinna lähedalt võetud andmed, mis saadi erinevatest ilmajaamadest - kas siis kohalikest või Euroopa omadest. Lisaks aeroloogilised kaardid atmosfääri sondeerimise andmetega, mis on erinevatelt tasapindadelt ja kõrgustelt mõõdetud ning välja joonistatud. Selliste kaartide analüüs on ka praegu tähtis, teeme selle läbi igal hommikul ja teist korda veel õhtupoolikul.

Praegu saame iga kolme tunni tagant andmeid meteoroloogilistest automaatjaamadest. Andmed tulevad meile otse arvutisse ja vastav programm teeb arvutused. Peamised on matemaatilised mudelarvutused, mida teevad väga võimsad arvutid. Arvutuste aluseks on termo- ja hüdrodünaamika võrrandid, mida kasutatakse üha täiustatavates arvutiprogrammides. Järgmiste päevade ilma väljaarvutamiseks kasutatakse nii varasemaid kliimaandmeid kui kõige värskemaid ilmaandmeid.

Kas te varem arvutasite tulemusi käsitsi?

Kahekümne nelja tunni prognoose me arvutasimegi käsitsi. Esimesed arvutid koos ilmamudelite programmidega saime 1993. aastal Rootsi hüdroloogia ja meteoroloogia instituudi käest abi korras. Rootsis toimus ka väljaõpe.

Tänapäeval täiendatakse arvutiprogramme pidevalt. Kas uued programmid võimaldavad teha täpsemaid prognoose?

Andmetevoog läheb järjest suuremaks, mudelite resolutsioon järjest paremaks ja need muudatused nõuavad järjest võimsamaid arvuteid, mis suudaksid andmeid töödelda.

Aga siin Läänemere piirkonnas on ilm väga muutlik ja isegi uued programmid ei suuda pikema aja peale muutusi õigesti ajastada. Kolme päeva prognoos on usaldusväärne, aga pikema aja kohta on juba keeruline midagi täpset öelda. Meremehed ütlevad ka, et pingutate mis te pingutate, ilma paremaks see ei tee. On ka aegu, kui seitsme päeva ilmaennustus on õigete tendentsidega, aga aastaaegade vaheldumisel võib poole päevaga uus seis tekkida ja ilm täielikult muutuda.

Kas teil on ilmaennustamisega seoses olnud mingeid naljakaid või dramaatilisi hetki?

Eks ikka ole juhtunud, et paned punkti või kriipsu valesti ja tulemus muutub. Helistajatelt tuleb aeg-ajalt kriitikat, kui ilmaprognoosid ei ole tegelikkusele vastanud. Eesti inimene võiks ükskord aru saada, et meie ilm on muutlik ja jääbki selliseks.

Miks on jaanipäev alati vihmane?

Kevade ja suve vaheline aeg on muutlik. Toimub võitlus lõuna poolt pealetungiva sooja ja ikka veel püsiva kevadjaheduse vahel.

Kui ilmatundlik te ise olete? Kas vihmane päev teeb tuju halvaks ja päikeseline rõõmsaks?

Jah, see on aastatega tulnud. Eks nooruses oli ka päikesega rõõmsam meeleolu, aga midagi muud ma siis ei märganud. Nüüd, kui on vihm tulemas, tunnen kohe, kuidas energiat on vähem.

Mida arvate magnettormidest ja nende mõjust inimesele?

Meie instituut ei tegele maa magnetväljaga. Ma ei arva magnettormidest eriti midagi, sest ise ma nende mõju ei tunne. Tean, et mõni inimene jälgib magnettorme hoolega ja eks ta siis tunnebki ennast kehvemini.

Kas te oma puhkust planeerite ilmaprognooside järgi?

Aastad on õpetanud, et need neli puhkusenädalat, mis meil on, tasub suve peale ära jagada. Mulle meeldib jaanipäeva paiku kindlasti Eestis olla. Kui suve teine pool on vihmane, siis olen mujale sõitnud. Mäletan, et 2004. aastal, kui oli ka vihmane suvi nagu tänavu ja eelmisel aastal, mõtlesin, miks ma ometi tööl rattaga ei käi.

Olengi nüüd viimased viis aastat iga päev Nõmmelt kesklinna tööl käinud rattaga. Paduvihmaga muidugi mitte. Männikul on mõned järved ja mõnikord sõidan pärast tööpäeva veel järve äärde ujuma. Mulle meeldib meie suvest võimalikult palju osa saada. Auto või bussiga koju sõites ei ole sellist suvetunnet.