Laine Mägi: “Viiekümneselt elu alles algab”

Laine Mägi on tegelikult maalaps ja Kehras sündinud, kuid läks varakult Tallinna balletikooli. Pärnus oleks ta nagu ringiga tagasi: kogu aeg on ta korterielanikuna oma maja ja aeda tahtnud ning nüüd on need olemas. Foto: Urmas Luik

Näitleja, koreograaf, õppejõud ja tantsukooli omanik Laine Mägi tõdeb: “Mulle öeldi juubelil, mis oli veebruaris, et 50selt elu alles algab. Ongi selline tunne: vastne Lancy 20. aastapäeva kontsert läks korda ja tunnen end suurepäraselt, võiks öelda kindlalt.” Seejärel lagistab ta öeldu peale oma ergastavat naeru ja põhjendab kindlustunnet: “Puu on terve. Viljad ei ole ussitanud ja kui kasutada allegooriat, siis kõik toimib. Mul ei ole midagi põdeda, ehkki elu on käinud üles-alla. Praegu on hästi.”

Laine võrdleb end puuga, kust kasvavad välja oksad – tema tantsijad. Võimalik, et võrdluse ajendiks on tema Pärnu kodu ja vahetult selle kõrval Pühavaimu tänaval asuva omanimelise tantsukooli ümbruse rohelus, kus leidub palju võimsaid puid. See kodu on ta kindlus ja sinna lubab Laine vaid lähedasi, tantsijaid ja näitlejatest sõpru.

Seevastu maja ees aias liikumiseks annab ta oma vaimustusega vaat et hoogu: “Mul on siin kõike! Näe, lillad krookused avavad õisi! Seeni on ka, peale tatikate leiab puravikke ja riisikaid. Kevadel saan aiast piibelehekimbu kaasa anda. Maakodu keset linna!”

Pillas esimeste pärast pisara

Kui Laine Mägi on puu, siis tema loodud tantsutrupi 20 tantsijat moodustavad tugevate okstega võra. See seletab publikurohket ja edukat kontserti Endlas, pärast mida trupi looja end hästi tunneb.

Laine varjab oma pisaraid võõra pilgu eest. Tagantjärele tunnistas ta, et oma esimeste tantsijate pärast on ta nutnud. See oli siis, kui esimese koosseisu tüdrukud lõpetasid 1989. aastal Laine Mägi tantsukooli ja läksid Tallinnasse ülikooli.

“Siis ma nutsin esimest korda kurbusest oma õpilaste pärast: nüüd nad oleksid valmis, nüüd võiks nendega midagi teha ja … nad lähevad laiali! Aga ma sain sellest kurbusest ruttu üle. Mõistsin: nii see käibki. Järgmisel aastal lõpetavad järgmised ja ma ei saa ometi igal aastal nutma hakata,” meenutab tantsuõpetaja.

Maikuu kurbus moondus juunis kuue silmapaari säraks. Rannas avas uksed videobaar ja Laine Mägile tehti ettepanek oma tüdrukutega sinna tantsima tulla.

“Ma vist mõtlesin selle üle kaks päeva. Uurisin, mida tüdrukud teevad. Ja kui siis kõik viis kodulinna Pärnusse tulid, viisin nad ideega kurssi ja rääkisin, et otsiks ühe poisi kampa. Harjutasime terve suve ja 5. augustil oligi esietendus. Lancy oli sündinud,” räägib Laine, silmis aastatetagune rõõm.

Habras ja vilka silmavaate ning sõbraliku jutuga vestluskaaslane vaatab tantsukooli õpetajate toa aknasse ja resümeerib:

“Elus tuleb kõik kätte, mida sa väga tahad. Tuleb õigel ajal. Ja kui midagi läheb nässu, siis ma ei arva, et täiesti nässu – mitte kunagi ei lähe midagi lõplikult katki. Elu näitab, et iga asi on millekski vajalik. Aga kui miski saabki otsa, siis ta lihtsalt saab otsa. Siis tuleb midagi muud teha.”

Kes on Lainega juttu ajanud, teab, et ta mobiil heliseb pidevalt. Seekord põhjusel, et Lancy paluti esinema.

Sõi 12 aastat sõnu

Enam ei ole see aeg, kui tantsimas käimine oli öötöö. Nüüd kutsutakse kella kaheksaks õhtul kohale ja pärast programmi saab tantsija üsna normaalsel ajal pea padjale panna.

“Mina olen Lancy transamees,” tunnistab Laine. “Kostüümide kohaletoimetaja. Aga tegelikult on Lancy nii välja treenitud, et kõik teevad kõike. Ja kui mind ei ole, ei jää midagi katki. Kõik toimib. Igal nädalal on vähemalt üks esinemine.”

Lancy-jutt paneb küsima, kust võttis Laine julguse 50sena Lancy aastapäevakontserdil Endlas kankaani vihtuda. Küsimus ajab vestluskaaslase naerma.

“See kankaan on mul nii selge, et võin igal ajal peale minna. Esinesin vaid soologa. Aga kui peaksin otsast lõpuni, kõik kuus minutit, mis tants kestab, laval olema ja trupis vihtuma, siis jääks ära. Aga ma olen kankaani trupis tantsinud.”

Siis tunnistab ta, et närv oli ikka sees ning jalad värisesid.

Jutt, et Laine Mägi on laval tantsimise järele jätnud, käivat juba ajast, mil ta sai 38. Sest just ta ise kuulutas: ei ühtegi tantsu enam! Aeg on neid sõnu sööma pannud ja patuga pooleks on Laine Mägi 12 aasta kestel ikka vahetevahel lavale hüpanud. Lancys on ju nii, et vahel haigestub keegi.

Siis tuleb ise kostüümis olla. Seepärast teeb Laine iga päev trenni, ehkki see pole nii intensiivne kui vanasti. Näiteks oma juubeliks ja draamateatri laval esinemiseks treenis ta partneriga nii palju, et “päris võhmakas oli. Ma polnud ju 30 aastat aeglast valssi, Viini valssi, tangot ega fokstrotti tantsinud”.

Kosutab pidev huvi

Jutuajamisele eelnenud päeval on Laine käinud Tallinnas oma tantsukooli filiaali uut aastat alustamas. Peale selle jätkub tegemist draamateatri lavale tuleva Ingomar Vihmari “Hiilguse” tantsuseadega. Teleseriaal “Kodu keset linna” on talle õmblusfirma finantsjuhi rolli munsterdanud ning teatri- ja muusikaakadeemia lavakunstikooli õppejõu kohustusedki on alles.

“Sõita tuleb keskeltläbi üle päeva Pärnust Tallinna,” arvestas Laine kähku. “Vahel olen väga väsinud, aga siis aitab uni. Mulle aitab ainult uni, tunnike paar ja jälle olen jalul. Minult on küsitud, kuidas ma ei väsi. Üldjuhul olen reibas inimene, aga olulisem põhjus on see, miks ma ei väsi väga, et teen seda, mis mind huvitab.”

Kui ei ole uudishimu, ei saaks näitlejaametit pidadagi.

Iga päev peab Laine oma paljud tegevused mõttes nädala peale ära jagama. Need on seotud ja ta ei saa ühte teisest eraldada. “Ega ma ole traditsioonilises mõttes õpetaja, olen rohkem improviseerija ja soovitaja, püüan anda elust ja tantsust niipalju edasi, kui tean,” märgib ta.

Vanaema rollgi mõjub kosutavalt. Nii helistab vanaema Laine juba teel Tallinnast Pärnusse ja tahab teada, mida teeb lapselaps, tütar Liis-Katrini ja tema näitlejast abikaasa Märt Avandi kolme ja poolene poeg Albert. Kui Albert kuuleb, et vanaema tuleb, lubab kohe külla tulla. Ta on igal võimalusel vanaema juures, sest käib tantsukoolis, kus üks tema õpetajatest ongi oma vanaema ise: Laine õpetab Pärnus kolme- ja nelja-aastasi.

Albert oli juba eelmiselgi aastal koos vanaemaga tantsukoolis ja tahtis kaasa teha. Sai selgeks “Teletupsude” tantsu ja esines lavalgi.

Hiljuti sündis Liis-Katrini perre veel Herman, kes kõigest kuu aega vana. Tütar elab emast mõne minuti kaugusel Esplanaadi tänava otsas, nii et kohtumised on sagedased.

“Me elame kõik Pärnus ja käime mujal tööl. Tallinnas on korter juhuks, kui tööpäev liiga pikaks venib,” naerab Laine.

Loo peategelasel on aga saladus, millest ta veel rääkida ei saa. Nimelt viib üks projekt Laine Mägi Eestist ära koguni neljaks kuuks. See on seotud näitlejatööga ja Laine määratlusel super huvitav.

Näitleja silmad säravad, kui ta mõtlikult ja pisut kelmikaltki ütleb: “Einoh, mida me jutuajamise alguses rääkisimegi: 50selt elu alles algab. Kui ma saan 51, võin juba projektist rääkida.”

Lisada võiks siia niipalju, et järgmisel kevadel kavatseb Laine Mägi hakata Pärnus oma tantsukooli uut maja ehitama.