Retked looduses on jõukohased igaühele

Matkamisega saavad soovi korral kõik hakkama. Foto: Elukiri

Kristel Schwede

,

Elukiri

Mis vahe on metsaretkel, matkal ja niisama metsas jalutamisel?

Loodust armastavate inimestena oleme sõpradega ise aastaid jalgsi või rattaga Eestimaa paljudes kohtades ringi rännanud ega ole pead eriti vaevanud, mis see täpselt on, mida teeme.

Linnalähedases metsas kõndimist võib vist jalutamiseks nimetada ja kui kaugemale sõidame, on tegu retkega. Mida matkamise all üldse mõista? Eesti Matkaliidu sõnastiku järgi on matkamine sihipärane loodusmaastikul liikumine, mis annab uusi teadmisi ja avardab tunnetuse piire.

Paadunud ränduril läheb sellise selgituse peale silm kindlasti rõõmsalt särama ja talle kangastuvad pikad rännakud, mis lõpevad õdusate lõkkeõhtutega. Õrnemat sorti linnadaamile võib hirm seevastu silme ette maalida vaevalise teekonna raske seljakotiga, võitluse sääskedega ja ebamugava öö telgis. Kindlasti on palju ka neid, keda sõna "matkamine" lihtsalt ükskõikseks jätab - koduaias või suvilas on ju piisavalt loodust ja tegemist.

Tundub, et niisama jalutamise ja matka või retke erinevus seisnebki sõnades "loodus" ja "sihipärane". Jalutada võib ka sihitult linnatänavatel, matk looduses (eriti tundmatutes kohtades) nõuab ettevalmistustööd ning planeerimist.

Pikema rännaku puhul on tähtis teada põhilisemaid matkatarkusi, mida jagavad kogenud matkajad, raamatud või internet. Otse loomulikult käib asjaga kaasas ka uudishimu, kultuurihuvi ja austusega segatud armastus looduse vastu. Kaitsealadel liikudes tuleb ennast kindlasti kurssi viia sealsete reeglite ja eritingimustega, et loodust võimalikult vähe kahjustada.

Kust leida matkainfot?

* Infokeskused ja -punktid

Inspiratsiooniallikaid lühemaks või pikemaks matkaks on tänapäeval väga palju. Need, kes eelistavad trükitud informatsiooni, võivad alustada näiteks igas maakonnas asuvast turismiinfokeskusest või -punktist.

Turismiinfokeskused (rohelise i-tähega silt) asuvad kõigis Eesti suuremates linnades. Sealt leiab huviline tasuta kaarte ja infovoldikuid nii kohaliku piirkonna kui kogu Eesti kohta. Turismiinfopunktid (sinise i-tähega silt) on enamasti loodud tänu kohalike algatusele, asuvad tihti mõne muuseumi juures ja pakuvad infot peamiselt kohalike vaatamisväärsuste kohta.

Tänuväärsed matkainfoallikad on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) teabepunktid, mis asuvad piirkonna puhkeala looduskeskusega samas majas. RMK teabepunktides jagatakse looduses liikujale infot vastava puhkeala või rahvuspargi kohta.

Lisaks saab matkaradade, vaatamisväärsuste, puhke- ja lõkkekohtade ning ööbimisvõimaluste kohta teada RMK metsamajades, metsaonnides või telkimisplatsidel. Iga RMK puhkeala kohta on koostatud mugavad tasuta jagatavad kaardid, millel kõik vajalik ära märgitud. Kogu eeltoodud info on üleval ka internetiaadressil www.rmk.ee, kust saab kaarte ka välja trükkida.

* Internetiallikad aktiivse puhkuse planeerimiseks

Internet on end selle avarustes mugavalt tundvale loodusesõbrale põhjalik ja tänuväärne abiline retke planeerimisel. Vajalikku infot koondavad ja jagavad veebis nii riigiasutused, turismiettevõtjad kui ka matkamisega seotud ühendused ja entusiastid. Internetist saab osta matkateenuse või koostada kaartide ja Eesti eri piirkondade kirjelduste põhjal endale ise sobiva marsruudi.

www.visitestonia.com on EAS Turismiarenduskeskuse hallatav Eesti ametlik turismiportaal, mille rubriigid on asjalikuks abiks kodumaise puhkuse planeerimisel. Näiteks "Puhka Eestis" on interaktiivne veebipõhine puhkuse planeerija, kus paljusid Eesti piirkondi tutvustavad tekstid on täiendatud kaardilinkidega, samuti otselinkidega tekstis mainitud vaatamisväärsuste kodulehtedele. Lisaks on portaalis üle-eestilised majutuse, aktiivse puhkuse ja sündmuste andmebaasid koos otsisüsteemiga ning Eesti turismiinfokeskuste asukohad ja lahtilolekuajad.

www.turismiweb.ee on üle-eestilisi ja samuti välisturismiteenuseid vahendav infovärav. Matkakorraldajate kategooria alt leiab üle kahesaja matkateenust pakkuva turismifirma, puhkekeskuse, turismitalu, matkamaja või seikluspargi, kelle pakutavad tegevused on laiaulatuslikud: ATV-matkadest meresõitudeni ja ratsaretkedest vibulaskmisrännakuni.

www.rmk.ee - riigimetsa majandamise keskuse koduleht tutvustab puhkamisvõimalusi riigimetsas.

www.viroweb.ee on kogu Eesti kohta turismiinfot pakkuv portaal, mis võimaldab vajaliku info majutuse, söögi ja aktiivse puhkuse kohta kokku koguda maakondade kaupa.

www.matkajuht.ee vahendab infot peamiselt Põlvamaal pakutavate matkade, majutuse ja toitlustuse kohta. Kodulehe teeb väärtuslikuks see, et eri matkaliikide tutvustuse juures antakse asjalikku nõu ka riietuse, jalanõude ja isegi konkreetseks matkaks sobiliku seljakoti suuruse kohta. Hea abimees algajale matkajale.

Lühikesed pärastlõunaretked Eestimaa suves

Minu selle kevade õnnelik avastus on niinimetatud pärastlõunamatkad. Euroraha toel tehakse kõigis maakondades korda ja avatakse järjest uusi matkaradasid, mis on varustatud viitade ja infotahvlitega.

Paljud neist on mõõduka pikkusega, umbes 1,5-4 kilomeetrit, ja sobivad looduses kõndimiseks ka mugavust armastavatele jalutajatele või eakamale loodusesõbrale.

Sellise paarikilomeetrise teelõigu läbimine ja teeäärsete vaatamisväärsuste imetlemine sobib ideaalselt meie pika valge suvepäeva pärastlõunaseks ettevõtmiseks.

Pärastlõunaretked on suurepäraseks suvepäeva i-täpiks ka tööinimeste puhul, kellel puhkus juba läbi või alles liiga kaugel. Pikki valgeid õhtuid tuleb nautida võimalikult mitmekülgselt, küll talvel jõuab kodus teleka ees istuda! Tegelikult võiks neid paari-kolmetunniseid avastusretki nimetada ka "rutiinist välja"-tegevuseks.

Kipuvad ju täiskasvanud päev-päevalt mööda kindlakskujunenud radu käima nagu silmaklappidega hobused veski hoovil. Samas on meie väikese Eesti lõpmatult mitmekesine loodus ja kaunid kohad siinsamas nurga taga!

Kas osta matkateenus, liituda seiklejate seltskonnaga või minna ise koos sõbraga retkele?

Matkateenust osta või kogenud rändurite seltskonnaga liituda on mõttekas juhul, kui tahetakse läbi proovida mõnda uut matkaliiki, näiteks minna kanuu- või süstaretkele. Matkakorraldaja valmistab osalejad ette: korraldab vajadusel väljaõppe, näitab, kuidas varustust kasutada, ja räägib ohutusest.

Kel kogemused käes ja uus hobi elu oluliseks osaks muutunud, saab hiljem ka ise või sõprade abiga retke korraldamisega hakkama. Eks palju sõltub ka inimese iseloomust ja seltskondlikkusest. Kõik on erinevad ja isesugused võivad olla ka ootused loodusretkede suhtes.

Loodusega kahekesi olemist otsima tulnud rändur ei hooli ilmselt suurest seltskonnast. Isepäised ja vabadust armastavad loodusesõbrad eelistavad samuti võimalikult väikest seltskonda. Nii on lihtsam plaane käigupealt muuta ja kindla ajagraafiku puudumine võimaldab kaunites kohtades viibida just nii kaua, kui tahtmist on.

Aktiivsele suhtlejale ei sobi jälle üksildased rännakud, tema on pigem grupimatkade tüüp. Pika retke järel lõkke ääres uute tuttavate või taaskohatud matkakaaslastega muljeid vahetada on sellist tüüpi inimeste arvates matka mõnusaim osa. Õnneks pakuvad matkakorraldajad ja puhkemajad matkateenuseid nii gruppidele kui ka üksikseiklejaile.

Seltskondlik seljakotiga rändamine on elustiil ja matkasõpru koondavaid klubisid leidub Eestis üksajagu, kusjuures suur osa tegutseb just Tallinnas. Ilmselt jätab pealinna kiviseinte vahel elamine hinge tühimiku ning loodusretked aitavad seda täita. Elukiri uuris Tallinna Matkaklubi juhilt Pavel Rambakult, kui kaua klubi on tegutsenud, milles liikmete tegevus seisneb ja mida ta soovitab eakamale algajale matkahuvilisele.

"Tallinna Matkaklubi nime all tegutsesid juba ENSV töökollektiivide matkaaktivistid alates 1950. aastate lõpust kuni NSVL-i lagunemiseni. Praegune mittetulundusühing Tallinna Matkaklubi loodi matkajate omaalgatusel 1994. aastal, klubis on hetkel 37 liiget. Klubi algkoosseisust olen järele jäänud vaid mina üksi," räägib Rambak.

Tallinna Matkaklubi ei korralda üritusi mitte ainult oma liikmetele, osa võivad võtta kõik huvilised üle Eesti. Matkaklubi liikme eelis seisneb selles, et teda informeeritakse eelseisvatest matkadest kiiremini ja põhjalikumalt ning omasid eelistatakse esmajärjekorras, kui osavõtjate arv peaks lähenema piirarvule. Igal teisipäeval kella 18-19 toimub Tallinna Matkamajas aadressil Raekoja plats 18 matkaklubi jututuba, kus räägitakse matkaalast juttu: arutatakse, kuidas eelmine üritus läks ja kuhu edaspidi minna.

"Matkateenuseid me kellelegi ei osuta. Kehtib isetegemise põhimõte: mina, sina, tema ongi matkatuumik. Lepime omavahel kokku, kuhu minna, kus matkata ja riputame seejärel kuulutuse Tallinna Matkaklubi internetilehele http://www.lr.ttu.ee/~eriklos/TMK," selgitab matkaklubi esimees. "Matkamise ettevalmistamine väljaspool Eestit nõuab aega pool aastat ja nädalalõpumatkad umbes üks kuu. Järgmine minu juhitud matkaüritus on käik Ruhnu saarele 12.-13. juunini."

Eakamale algajale matkahuvilisele soovitab kogenud rännujuht eelkõige julgust osaleda. "Pärast matka imestad isegi, kui palju kohtasid omasuguseid loodushuvilisi inimesi ja esitad endale küsimuse, miks ma varem ei liitunud. Ei maksa muretseda oma füüsilise võimekuse ja toimetulemise pärast - ühtegi matkajat pole me ära eksitanud ega metsa jätnud," julgustab Pavel Rambak.