Perearsti nõuandetelefonil 1220 saab alati abi

Infotelefon. Foto on illustratiivne. Foto: Elukiri

Siiri Rebane

,

Elukiri

Kõik tervisehädad pole kaugeltki sellised, et kohe peaks kiirabi kutsuma. Sageli piisab lihtsalt väikesest arsti nõuandest, aga perearstid ei tööta ju seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi. Just sellistel puhkudel tasub helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

"Kui arvate, et teie või kaaslase elu on ohus, helistage kiirabisse numbril 112; kui terviseprobleem pole eluohtlik, piisab helistamisest telefonil 1220. Sel numbril vastavad kogenud meedikud teie küsimustele ööpäev läbi," soovitab Arstliku Perenõuandla perearst Lauri Laas.

Kui kahtlete, kummal telefonil helistada, siis ilmselt elu ohus pole, arvab Laas. Häirekeskuse andmetel on ligi kolmandik kiirabi kõnedest ajendatud probleemist, mis ei vaja kiiret ja elupäästvat sekkumist.

Dr Laas märgib, et kui numbril 1220 helistades ilmneb kiire arstliku sekkumise vajadus, siis nõuandetelefoni töötaja ühendab abivajaja kiirabiga või palub tal ise sinna helistada. Ka võib ta soovitada minna traumapunkti või pöörduda valvearsti poole.

Perearsti nõuandetelefon 1220 töötab alates 2005. aastast. Haigekassa koduleht selgitab, et sealt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korralduslikes küsimustes.

Perearsti nõuandetelefon on loodud selleks, et lihtsustada nõu ja abi saamist ajal, mil enda perearst ei ole kättesaadav; kui näib, et terviseprobleem pole nii tõsine, et vaja oleks perearsti poole pöörduda või kui inimene viibib kodust, seega ka oma arstist eemal.

Välismaalt helistades tuleb valida number [phone].

Lauri Laas ütleb, et kõige rohkem kõnesid on nädalavahetustel. Argipäevadel sagenevad kõned pärast arstide vastuvõtuaja lõppu, tipptunnid on õhtul kella 20-st umbes südaööni. Vanemad inimesed vabandavad viisakalt hilise tülitamise pärast, kui õhtusel ajal helistavad. Laas kinnitab, et vabandada pole vaja: haigused tulevad sageli just õhtuti ja nõuandetelefoni üks eesmärk ongi, et inimesed saaksid abi ööpäev läbi.

Küsida võib kõike

Ei pea arvama, et tohib helistada vaid siis, kui on väga suur probleem, selgitab Laas. Võib helistada igasuguste terviseküsimustega, kõhklustegagi: näiteks kui te pole kindel, kas peate minema perearsti juurde või mitte.

Või kui käisite eriarsti vastuvõtul ja midagi jäi ebaselgeks või unustasite küsida. Või kui leidsite kodust rohukarbi, aga te ei tea, mis rohi see on. Kaugema reisi eel võib uurida, milliseid vaktsiine on vaja, millised rohud kaasa võtta. Võite küsida ka toitude kohta, näiteks sedagi, kas võib aastasele lapsele kommi anda. "Küsida võib kõike, rumalaid küsimusi ei ole," julgustab doktor.

Helistaja anonüümsus annab talle hea võimaluse võtta jutuks ehk midagi sellistki, mida muidu silmast silma ei söandaks rääkida. "Näiteks kardab tüdruk pärast vahekorda, et võib-olla on rase. Esitame talle paar täpsustavat küsimust ja saame öelda, kas tal on põhjust muretsemiseks või mida ta tegema peaks," räägib Laas.

Kui viirushaigusest põhjustatud kõrge palavikuga ei tea, kuidas ravida, tasub helistada numbril 1220, selle asemel et minna perearsti ja teisi patsiente viirusega nakatama. Arstki ei saa värske viirusinfektsiooni vastu muud teha kui kraadida ja anda nõu: tarvitage palju vedelikku ja võtke vajadusel paratsetamooli.

See on puhas telefonikonsultatsioon, ütleb Laas. Haiguslehe alustamiseks tuleb küll oma arstiga ühendust võtta, aga esmaseid nõuandeid tavalise viirushaiguse puhul saab ka nõuandetelefonilt. Samuti ei soovita Laas tavalise viirusnakkuse korral perearsti koju kutsuda. Kui gripihooajal kõik haigestunud kutsuksid perearsti koju, peaks ta tegema 200 koduvisiiti päevas. Nii oleks järjekorra pikkus 10 päeva, aga selleks ajaks on haigus juba möödas.

Kui lapsel on palavik ja kõrvavalu, ei saa arst midagi rohkemat teha kui sama nõu anda mida telefoniski: võtta paar päeva paratsetamooli ja hoida nina nohust puhas.

Seega ei pea ka siis kohe arsti juurde minema. Kui laps köhib, on loomulik, et ema muretseb: äkki on tal kopsupõletik. Laas kinnitab, et kopsupõletik ei alga kohe esimese köhatuse järel, alguses on lihtsalt viirusinfekstioon. Kopsupõletik tuleb hiljem (kui tuleb), aga seda ei näe kohe ja ette ravida ei saa.

Põhilised mured

Aasta läbi on kõnedes esikohal kõrgvererõhu teema. Kui inimene õhtuks ära väsib, läheb rõhk kõrgeks, perearsti vastuvõtt on aga siis juba lõppenud. Niinimetatud gripihooajal küsitakse rohkem palaviku ja hingamisteede haiguste kohta, suvel lisanduvad putukahammustused, kevadel allergiad.

Palju helistatakse seoses traumadega. Dr Laas soovitab kõigepealt nõu küsida ja siis tegutseda, mitte vastupidi. Näiteks helistatakse ja küsitakse pärast õlaliigese väljaväänamist, et soojedavad kreemid on peale pandud, mis nüüd edasi. Doktor rõhutab: trauma korral soojendamine suurendab paistetust! Paar esimest päeva on vaja rahu ja külma.

Ka noored emad ja isad on hakanud rohkem helistama. Mõnikord lihtsalt kindluse mõttes küsivad üle ja arsti meelest on hea, et nad nii teevad. Vahel tuleb päris lihtsaid asju selgitada, aga esimese lapse puhul ei tarvitse vanemad kõiki pisiasju teada.

Näiteks võiks teada, et kõrge palaviku korral tuleb beebil mähkmed ära võtta, sest mähkmed soojendavad teda ega lase palavikul langeda. Kõik palavikus inimesed peavad palju jooma, ka väikelapsed. Kui laps ei joo lutist, tuleb proovida joota lusikaga. Ähmis vanematele püüab Laas seletada mitte ainult seda, mida nad tegema peavad, vaid ka seda, miks nad peavad rahulikuks jääma.

Kõige lihtsamaid asju juhtubki kõige sagedamini, keerulisemaid muresid on harvem. Eriti kiire arstliku sekkumise vajaduse puhul suunatakse kõne kiirabile.

Mõned on 1220-lt küsinud, kuidas saab vahetada perearsti või kust saab teada oma perearsti nime ja vastuvõtu kohta. Perearsti vahetamiseks tuleb teha avaldus uue arsti juures ja soovitavalt informeerida sellest ka eelmist arsti. Oma perearsti saab teada haigekassa infotelefonile helistades. Küsitakse ka nõu, millise arsti juurde mingi probleemiga peaks minema.

Et nõustajal oleks teile kergem nõu anda, nimetage kõne alguses võimalikult täpselt oma probleem, helistamise põhjus. Kuulake, mida teilt küsitakse ja vastake küsimustele. Kui tarvitate mingeid ravimeid ja nende nimed pole meeles, võtke need telefoni juurde kaasa ­- tõenäoliselt küsib nõustaja ka tarvitatavate ravimite kohta.

Sageli valitakse number 1220, kui ollakse kodust eemal, näiteks suvilas. Dr Laas soovitab suvilasse kaasa võtta kõige sagedamini vajaminevad esmaabivahendid: allergia-, põletiku- ja valuvastased tabletid, desinfitseeriv vahend (kas või väike pudel viina), midagi haavade peale panekuks ja muud sellist. Krooniliste haiguste põdejad peaksid oma ravimid kaasa võtma, aga vaid nende päevade varu, mil ära ollakse. Kui kõik suvilasse kaasa võtta, võib koju naastes ilmneda, et need on sinna jäänudki.

Hoolitsege oma tervise eest!

Inimese tervis on vähemalt osaliselt ta enda kätes. Dr Laas tuletab meelde lihtsaid tõdesid, mis kõigile teada:

•Viibige võimalikult palju värskes õhus ja liikuge rohkem. Mida rohkem liikuda, seda paremini töötab seedetrakt, seda paremini imenduvad vajalikud toitained, seda parem on tervis.

•Ei maksa keskenduda asjadele, mis on halvasti, keskenduge neile, mis on hästi. Kui järele mõtlete, näete, et häid asju on rohkem.

•Sööge nii täisväärtuslikult, kui oskate. Täisväärtuslikult ja mitmekülgselt toitudes ei vaja organism toidulisandeid. Erijuhtumeil küll: kes piima ei joo, võiks kaltsiumi võtta; külmetuse korral võiks teha ühe punase päevakübara kuuri jne. Nii-öelda igaks juhuks pole vaja toidulisandeid võtta.

•Sööge normaalseid asju, ärge otsige rasvavaba piima ega muud taolist. Pudelivee peale raha kulutamise asemel võib juua tavalist kraanivett, see on enamikus Eesti paikades täiesti puhas ja maitsev, soovitab Laas.

Eraldi tahab dr Laas eesti meeste poole pöörduda. Nimelt ei taha meie mehed oma hädade, sealhulgas terviseprobleemide üle kurta. Mõned tarvitavad salaja käsimüügirohtusid, mis tegelikult haigust ei mõjuta. Peidetakse sümptomeid, kulutatakse raha, selle asemel et arstiga nõu pidada.

Mehed, olge julgemad arsti poole pöörduma, alustage kas või telefonile 1220 helistamisest, seal saate jääda anonüümseks! Kui vaikselt kannatada, mitte midagi ette võtta, ei lähe terviseprobleemid üle, vaid süvenevad.