Kuhu panna majatäis kasutatud asju?

Kasutud asjad võib ära anda. Foto: Elukiri

Ille Grün-Ots

,

Elukiri

Hiiglaslikud raamatuvirnad ja fotoalbumid. Kapitäied korralikke rõivaid. Jalatsid. Mööbel. Nõud. Tolmuimeja, televiisor, kohvimasin, pesumasin. Vaibad, kardinad, voodipesu... Aastatega koguneb ikka üht-teist. Kes nüüd tänapäeval midagi ära hakkab viskama!

Paraku seisab inimene vahel sellise kraamimäe ees ka mõnel teisel põhjusel, näiteks siis, kui tegu kalli kadunukese maise varaga. Mida kõigega peale hakata, endalgi trääni küll ja veel?

Loodusrahvastel käib asi lihtsamalt. Näiteks Taimõri poolsaarel elavad nganassaanid ei mata oma surnuid, vaid kadunukesed asetatakse nahkadesse mähitult nartale. Narta kohale ehitatakse püstkoda ja nii jääbki (tõsi, surnuid võib tänapäeval jätta ühte kindlasse piirkonda, mitte suvalisse kohta ääretus tundras). Kadunu kogu maine vara, alates kastrulist ja lõpetades saabastega, pannakse talle nartale kaasa. Tava ongi, et esemed, mis kuulusid surnule, jäävadki tema omaks ja neid ei kasuta enam keegi. Samal põhjusel olid ka varasemates hantide surnuaedades kasukad, potid, pannid, saanid. Aga muidugi, ega loodusrahvastel olnud ka diivaneid ega riidekappe.

Mnjah, ega kujuta vist eriti ette Pärnamäe kalmistut, kus kenade hoolitsetud hauaplatside asemel kõrguvad kolavirnad...

Kõige lihtsam variant: suur konteiner akna alla

Ootamatust varandusest vabanemiseks on kõige lihtsam (ja brutaalsem) variant tellida mõnest prügifirmast akna alla hiigelkonteiner ja kõik kraam valimatult sinna loopida. Prügifirmad soovitavad: mida raskemad asjad konteinerisse pannakse, seda väiksem peaks olema konteineri maht, sest prügiautol asuva seadme tõstemaht on piiratud. Üldjuhul on konteinerid suuruses 5-30 m3. Aga see ei ole väga odav lõbu. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal Cleanawayst 10-kuupmeetrise konteineri üürimine päevaks koos kohale- ja äraveoga maksab üle 3000 krooni. Umbes samasse suurusjärku jääb 14-kuupmeetrise konteineri kasutamine ka Ragn-Sellsist tellides.

Kui olete vähegi majanduslikult ja keskkonnasõbralikult mõtlev inimene, tasub üleliigsest kraamist vabanemiseks kaaluda peale minemaviskamise ka muid variante. Pole võimatu, et mõnelt poolt on nii ka pisikest majanduslikku tulu loota.

Jäätmejaamad

Kui endal suurem auto varuks, võib kasutu kola ise lähimasse jäätmejaama viia. Raha sealt ei saa, tihti tuleb endal peale maksta ja see ei säästa keskkonda oluliselt rohkem kui kodust konteineriga prügimäele saatmine. Niiviisi läheb praht aga liigiti eraldi ja äkki teeb keegi sellest sekundaarsest toorainest hiljem ka midagi asjalikku.

Tallinna jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon jne), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (sh külmikud ja telerid, mittekomplektsest külmikust vabanemise eest tuleb maksta 150 krooni), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlikke jäätmeid.

Mis on kasutuskõlblik mööbel, mis mitte, otsustab jäätmejaama töötaja. Põhimõtteliselt tunnistatakse kasutuskõlbulikuks väga heas korras mööbel, mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜ Uuskasutuskeskusega.

Sortimata ehitusjäätmeid, kasutatud riideid ja muid kasutuskõlbmatuid sortimata jäätmeid, sh kasutuskõlbmatu vana mööbel, võetakse vastu teenuse pakkuja hinnakirja järgi. Suur-Sõjamäe jäätmejaamas maksab kõlbmatust mööblist vabanemine 150 kr/m3, kasutatud riiete äraandmise eest küsitakse kuni 60 senti kilolt.

Tallinnas asuvad jäätmejaamad Artelli 15 (teenindab AS Cleanaway, tel 1919), Paljassaare põik 9a (teenindab OÜ Kesto, tel [phone]), Suur-Sõjamäe 48 (teenindab AS Ragn-Sells, tel 15155), Raba 20 (Pääsküla prügila territoorium, teenindab AS Ragn-Sells, tel 15155). Jäätmejaamad on avatud K, N, R kella 14-19, L, P kella 10-15.

Mujal Eestis leiab jäätmejaamade asukohad kõige hõlpsamalt Internetist linna või maakonna kodulehelt. Paraku tuleb paljudes kohtades kõigist jäätmetest vabanemise eest maksta, ka ei võeta nii mõnelgi pool vastu mööblit.

Täiturud ja vanavaralaadad

Kel kauplejahinge ja vaba aega, võib endale kasutust kraamist katsuda lahti saada täikadel. Kogemus ütleb, et sellises kohas võib väikese tasu eest maha müüa isegi kotitäie üllatusmunadest pärit pisikujusid või üksiku kõrvarõnga või kastitäie raamatuid.

Esimese tõelise täituru üle aastate korraldas MTÜ Uuskasutuskeskus Tallinnas juba poolteist aastat tagasi. Et huvi oli nii müüjate kui ka ostajate hulgas suur, on täikad kestma jäänud. Kus ja millal need sel aastal toimuvad, selle kohta saab infot Uuskasutuskeskuse kodulehelt www.uuskasutus.ee.

Tallinnas Pirital alustas vanakraamituruga mullu ka MTÜ Uus Elu, nemad nimetasid ettevõtmist pudukaubalaadaks. Kas turg läheb ka tänavu käima, pole esialgu teada.

Suvel korraldab täikasid ka Tartu Taaskasutuskeskus. Eelmisel aastal oli täika maja hoovil igal laupäeval ja miski ei vihja, et see poleks nii selgi aastal. Infot vaata keskuse kodulehelt www.taaskasutuskeskus.ee.

Suvel peetakse üle Eesti ka kõikvõimalikke vanavaralaatu. Sealgi võiks üht-teist pakkuda.

Mõni suurem suvine laat:

* Moto- ja vanavara päev Tartumaal Kolga külas 23. mail. Kaubelda ei saa mitte ainult vana motokaubaga, vaid igasuguse vanavara alla käiva kraamiga (v.a relvad). Lähem info www.tsiklitall.org.

* Kila-kola antiigilaat Järvamaal Seidla mõisa pargis 4. juulil. Kaubaks läheb igasugune vähegi väärtust omav vanavara.

* Aruvalla vanavara turg igal pühapäeval (Tallinna-Tartu mnt 29. kilomeetril).

* Pajusi mõisa päev ja laat 18. juulil, kaubaks läheb igasugune vanavara.

* Tagadi restauraatorite päev (tuntud rohkem kui Kurtna vanavaralaat) 7. mail ja 1. oktoobril (põhiliselt kaubeldakse vana tehnika ja sellega seonduvaga, aga pakkuda võib ka muud vanavara ning antiikesemeid).

Taaskasutuskeskused

Taaskasutuskeskusi, kus võetakse kraami tasuta vastu ja hiljem kas müüakse väikese raha eest või antakse tasuta abivajajatele, tegutseb üle Eesti. Suuremad asuvad Tallinnas ja Tartus.

MTÜ Uuskasutuskeskusel (UK) on Tallinnas kaks poodi: Paide 7 ja Tööstuse 83, kus asju võetakse vastu E-R kella 11-19 ja L kella 11-16.

Kuna UK tegeleb asjade uuskasutusega, st kasutuskõlblike asjade ringlusesse saatmisega, mitte materjalide ümbertöötamisega, siis peavad vastuvõetavad asjad (riided, jalatsid, kodutekstiil, mänguasjad jm) olema puhtad ja terved. Koduelektroonika puhul peab olema võimalik kaupluses kontrollida eseme korrasolekut, mittetöötavaid seadmeid vastu ei võeta. Mööbli ja suuremõõtmeliste koduelektroonika seadmete puhul palutakse ette helistada telefonil 518 8033.

Uuskasutuskeskus vaatab asjad kohapeal üle ning pole võimatu, et kõiki ei saada vastu võtta. Ühelt inimeselt võetakse üldjuhul korraga vastu 2 kilekoti jagu asju. Siiski on võimalik seda piirangut vajadusel eirata, sestap tuleks enne keskusega läbi rääkida. Kontaktandmed: [e-mail], telefon [phone]. Inimene peab oma asjad ise Uuskasutuskeskusesse toimetama, keskus tasuta transporti ei paku. Rohkem infot Uuskasutuskeskuse kodulehelt aadressil www.uuskasutus.ee.

Kasutatud asju oodatakse ka Tartu Taaskasutuskeskuses Puiestee 114 hoovis (vaata ka www.taaskasutuskeskus.ee, info [e-mail], tel [phone]). Keskus on lahti E-R kella 10-18, L kella 10-15.

Keskusel on olemas kaubik, mis mahutab kuni 8 m3. Kodust veetakse ära vana mööblit, pliite, pesumasinaid ja muud majapidamiskraami. Vedu Tartu linna piires, tunnihind 300 krooni. Kui õnnestub kokku leppida, monteeritakse teie mööbel ka lahti ja tuuakse näiteks korrusmajast ise autosse ära.

Heategevusühing Emma

Tegutseb ka mõni heategevusühing, kus kogutakse hädaliste tarbeks kasutatud asju. Tallinnas Mulla 8 (Mööblimaja kõrval) asuv rahvusvahelise Emmaus International ideedel baseeruva MTÜ Emma Estonia tegevus on inimestelt ja asutustelt neil üle jäävate esemete (riided, jalatsid, köögitarbed, mänguasjad, raamatud, mööbel jne) kogumine, sorteerimine ja realiseerimine.

Emma võtab vastu puhtaid ja terveid asju oma poes lahtioleku aegadel: T-R kella 13-18, L kella 11-15. Suvekuudel on laupäeviti pood kinni. Kui soovite mõnd teist aega kokku leppida, tuleks telefonil 557 3452 helistada Riinale.

Varem tuldi suurematele asjadele ka ise järele, aga praegu enam sellist teenust ei pakuta. Kui teil on siiski väga palju asju korraga üle, võtke kauplusega ühendust ja ehk leitakse mingi lahendus. Ka mööblit pakkudes peaks poodi telefonil 677 4933 ette helistama.

Humana

Kõik Humana kauplused võtavad vastu kasutatud riideid, jalatseid ja mänguasju. Kauplusest saadetakse annetused edasi sorteerimiskeskusse, kus annetatu sorteeritakse kvaliteedi ja kasutusotstarbe järgi. Palutakse mitte tuua katkiseid, määrdunud ja kasutamiskõlbmatuid esemeid. Lähem info www.humanae.ee.

Antiigi- ja vanavarapoed

Kui ülearuse kraami hulgas on midagi väärtuslikku, tasub seda pakkuda antiigipoodidele. Keerulistel aegadel võetakse nendeski asju vastu valikuliselt. Ajad, mil vanavarakaupmees tuli kohale ja ostis ära terve korteritäie asju korraga, näikse läbi olevat. Mõni antiigipood ostab sobiliku kauba kohe ära, mõni võtab nn komisjonimüüki (näiteks Pärnus Karja tänavas asuv Vanavara pood).

Tasub tähele panna, et paljud antiigi- ja vanavarapoed on kolinud Internetti.

Raamatutest on antikvariaatide ja bukinistide kaudu vabaneda suhteliselt raske. Vahepealse punase aja kirjandust (põhiliselt vene kirjanike tõlked jms) ei taha eriti keegi.

Raamatukoi kauplus Tallinnas ostab kõike valikuliselt, näiteks lähevad kaubaks nii puhtad kui ka postist läbi käinud postkaardid, mis trükitud enne 1950. aastat. Uuemast ajast võetakse ainult üksikuid, peamiselt postkaardikomplekte. Kaubaks võivad Raamatukois minna ka kuni 1990. aastate alguseni ilmunud maakaardid, reklaamplakatid, maiustustepaberid, pudelisidid jmt. Raamatupood ostab kokku ka kunsti, eelistatud on eesti kunstnike tööd, mis valminud enne 1970. aastaid. Samasse poodi võib pakkuda samuti enne 1990. aastat valmistatud mänguasju. Ostetakse veel vanu käsitööesemeid, mööblit, tarbeasju, tööriistu, lauanõusid, rinnamärke. Täpsem info kauplusest Harju 1 või telefonil 683 7714.

Netifoorumid

Kogenud netikasutajad kinnitavad, et kasutatud asjadest on võimalik vabaneda ka kõikvõimalike internetifoorumite ja jututubade kaudu. Igal juhul pakutakse ja küsitakse seal imeasju, alates nõukogudeaegsetest õpikutest ja lõpetades kasutatud riietega. Proovida võiks (tasuta) kaupa teha näiteks järgmistes netikeskkondades:

www.perekool.ee, www.sisustus.ee, www.buduaar.ee, www.riidesse.ee, www.kodusaade.ee/foorum jne.