Kombainer Ilmar Moose elab suves

Kaelase põliselanik Ilmar Moose näeb sügiseid kombainiroolist.

FOTO: Urmas Luik

Legendaarse Edasi kolhoosi kombainer Ilmar Moose kolis perega tüüpprojekti järgi ehitatud eramusse paarkümmend aastat tagasi, aga siiani jätkub tal nokitsemist. “Mugavust peab inimene ise tegema,” kostab ta ja jätab keldripoolel töö katki.


“Suvi” tüüpi eramu on väljast nagu omaette kõrguv loss, sikke-sakke, verandasid ja keldrikorrusel uksi täis tikitud. Kaelase kandis ainus omasugune, mis enne kolhoosikorra lõppu jõuti väärt töömehele üles ehitada tema tare-tarekese kõrvale.



“Sündinud olen ma seal, kus mäe all on kivihunnik, endine Metsavahi talu, aga see koht lükati maaparandusega ära, seal ei ole enam midagi,” kostab Ilmar, kes Kaelasel koolihariduse saamise järel õppis taskusse traktoristi-kombaineri tunnistuse ja on sestpeale rohkem kui 40 sügist näinud ikka ühtemoodi – küpset viljatera lõigates.



“Mina lõpetasin sel ajal ära, kui need Vene masinad olid. Välismaa omi ei ole ma kasutanud, aga esimene kombain oli mul SK 3, ilma kabiinita, lõi alt ohakatolmu üles, prillid olid ees, pani need umbe ja igavene tegu oli, hakkas silmade peale õudselt.”



Nii palju siis suurtest põllulaevadest ja kollendavatest viljaväljadest.



Nüüd teeb Ilmar kombainitiiru sügiseti oma paarihektarilisel maalapil. Ikka veneaegse masinaga, mis kahest omasugusest kokku pandud nagu lego.



Ilmari meelest räägitagu nüüd kolhoosiajast mida tahes, aga etem oli see praegusega võrreldes igal juhul. Maal oli inimestel tööd ja külas rahvast palju rohkem, peeti kevad- ja lõikuspidusid ja käidi ekskursioonidel, Moskvas ja Gruusias ja kus kõik.



“Jah, ega ma siit ole kuskile saanud, ainult et tööraamat on kirju, sellepärast et muudkui viidi üle: enne oli siin Lemmetsa osakond, siis olime Pärivere sovhoosi all ja lõpuks Edasis, aga alustasin ma Pärnu-Jaagupi traktorijaamas,” räägib kodukülas igasuguseid aegu näinud mees ja läheb keldrisse pooleli tööd lõpetama.

Tagasi üles