Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Olulised punktid, mida CV kirjutamisel ja töövestlusel silmas pidada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tihti lisavad tööotsijad CV-sse ebaolulist infot, mistõttu intervjuule ei kutsutagi. | FOTO: Scanpix

Tänasel rahvusvahelisel mitmekesisuse päeval on põhjust meelde tuletada, kuidas tööle kandideerimisel diskrimineerimist ennetada ja ära tunda.

Manpower Eesti äriarenduse juht Kirke Altrovi sõnul on Eesti inimesed tööle kandideerimisel altid märkima elulookirjeldusse infot, mis töösse otseselt ei puutu. «Kuna infot kajastatakse vaid märksõnadena ja pikemate selgitusteta, võib juhtuda, et mõni ebapädevam personalitöötaja või juht tõstab CV juba enne vestlust põhjendamatult kõrvale. CV ei näita, et kolme lapse ema on edukalt korraldanud lapsehoiu ning Paides elavale inimesele pole mingi probleem käia Tallinnas tööl,» lisas ta.

Seega tasub teada, et CV-sse võib, aga ei pea märkima:

  • perekonnaseisu,
  • laste arvu ja vanust,
  • enda vanust,
  • rahvust,
  • erivajadusi,
  • usku,
  • elukohta
  • ja muud isiklikku infot, mis konkreetse töö tegemist kuidagi ei mõjuta.

Samas peaks tööle kandideerija mõtlema CV-d kokku pannes, et ei jätaks märkimata sellist informatsiooni, mis võib olla ka reaalseks takistuseks töö tegemisel. Näiteks kui transporditööliseks kandideerib inimene, kelle haigus ei luba raskuseid tõsta, siis peaks selle kohta tööandjale vajalikul määral infot jagama ning juht saab juba ise otsustada, kas seda tööd saab korraldada raskusi tõstmata või on hoopis mõni muu ametikoht talle sobilik. Kui oluline info jäetakse mainimata, kulutatakse paraku mõlema poole aega asjatult.

Arvesta, et töövestlusel ei tohiks ilma sulle arusaadava mõjuva põhjuseta esitada tööandja järgmisi küsimusi:

  • Kas sul on lapsed ja kes neid haiguse korral hoiab?
  • Kas sul on plaanis saada lapsi lähema paari aasta jooksul?
  • Milline on sinu perekonnaseis?
  • Milline on sinu kodune suhtluskeel?
  • Milline on sinu suhe usu ja kirikuga?
  • Kas sul on plaanis jääda lähiaastatel pensionile?

«Loomulikult ei maksa olla vastates ebaviisakas, aga kui esitatakse näiteks küsimus laste ja nende haigeksolemise kohta, võib öelda, et laste hoidmine on korraldatud ja tööandjal pole põhjust muretseda,» soovitas Altrov.

Igast esmapilgul tööd mittepuudutavast küsimusest pole tarvis siiski diskrimineerimist otsida, nii töötaja kui tööandja ühine huvi on välja selgitada inimese ja töö omavaheline sobivus. Näiteks küsimused keeleoskuse kohta on enamasti põhjendatud ning tingitud töö iseloomust või tulenevad seadusandlusest, niisamuti võib mõni teine esmapilgul diskrimineerivana näiv küsimus olla küsitud parima kavatsusega.

ManpowerGroup on kandideerijate tunnetuslikku diskrimineerimist ka uurinud. Hiljuti läbiviidud 4500 tööotsijat hõlmanud rahvusvahelise uuringu põhjal tunnetatakse enim diskrimineerimist vanuse tõttu, mida on välja toonud 34 protsenti tööotsijatest. Seejuures tunnetavad vanuselist diskrimineerimist nii noored kui vanemad inimesed. Soo järgi diskrimineerimist tunnetab 15 protsenti ning kultuurilise tausta tõttu 11 protsenti tööotsijatest.

Tagasi üles